« Tagasi

Sanitaarkaitseala pole prügila!

Prügi sorteerimise vajalikkusest on viimastel aastatel palju juttu olnud. Välja on jagatud
mitmeid jäätmete sorteerimist õpetavaid brošüüre, vändatud on kasulike õpetustega lühifilme.
Kõik ikka selleks, et iga inimene teaks, et prügi sorteerimine on vajalik tagamaks meile kõigile
puhtam elukeskkond.
 
Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti kodumajapidamistes jäätmeid
ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt Jäätmeseadusest on
Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka
haridusasutustes.
Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete,
ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning
muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma
omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse
territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
 
AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust 92 asulas, mis asuvad 4 maakonna 13 omavalitsuses.
Meie eesmärgiks on võimalikult taskukohaselt kvaliteetse ja nõuetekohase veeteenuse
pakkumine veeteenuse kasutajale. Meie toimetamis-piirkondadesse jäävad mitmed joogivee- ja
reoveepuhastid. Nende puhastite kinnistuid ja neid ümbritsevaid kinnistuid on seadusega
koormatud sanitaarkaitsealadega ehk piirangualadega, kus tavapärane tegevus on piiratud ja
kus muuhulgas on jäätmete maha panek keelatud! Paraku näeme oma töös, et inimeste
teadlikkus oma kohustustest ja õigustest on madal. Ikka ja jälle leidub isikuid, kes rahulikult
ladustavad võõrale kinnistule oma tegevuse tagajärjel tekkinud (olme)jäätmeid. Tegemist on
vastutustundetu käitumisega ja ka seaduse rikkumisega!
 
Sanitaarkaitsealal on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste
halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja
piiratakse liikumist. Üldjuhul ulatub selline ala kuni 50 meetrini veevõtukohast.
Reoveepuhastite sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini puhastist, kuid reovee
puhastamine kinnistul ei tähenda, et sinna võib muud prügi vedada.
On lubamatu, et sanitaarkaitsealale tuleb kellelgi pähe ladustada oma kodusest majapidamisest
üle jäävat prügi! Üldjuhul me ei viska oma olmejäätmeid naabri hoovi, miks siis peaks keegi
seda tegema sanitaarkaitsealal? Isikud, kes oma prügi teise maa peale toovad, ei anna endale
aru, et sedasi rikutakse lisaks seadusele ka looduskeskkonda ja seatakse ohtu muuhulgas nende
enda joogivee kvaliteet või loodusesse juhitav puhastatud heitvesi. Puhta vee tagamine tarbijale
ja puhas looduskeskkond on meie ettevõtte jaoks oluline, ent kui meil tuleb hakata tegema oma
põhitöö juurde lisategevusi, likvideerimaks kahju, mida on tekitanud hoolimatud inimesed oma
prügiga, siis paraku on kannatajaks needsamad inimesed ise - lisatöö kajastub lõpuks
veeteenuse hinna tõusuna. Sanitaarkaitsealal võivad viibida AS´i Emajõe Veevärk töötajad.
Kõrvalistel isikutel pole sinna asja.
 
Mitte kellelegi meist ei meeldi likvideerida oma kulul kahju, mille on tekitanud keegi kolmas.
Samas on AS Emajõe Veevärk pidanud mitmel oma sanitaarkaitsealal sellise probleemiga
silmitsi seisma. Oleme avastanud enda sanitaarkaitsealadelt hunnikusse visatud puuoksi,
metallitükke, süstlaid ja teisi ohtlikke jäätmeid ning isegi lahtise tulega lõkke! Oleme olnud
sunnitud tegema kulutusi, et avastatud rikkumised kõrvaldada, tagamaks oma klientidele alati
kvaliteetne ja keskkonnasõbralik veeteenus. Iga vee tootmise või puhastamisega mitteseotud
jääde sanitaarkaitsealal reostab keskkonda ja teeb veeteenuse klientidele kulukamaks.
Omalt poolt oleme oma sanitaarkaitsealad tähistanud siltidega, ent vaatamata sellele pole see
meie territooriumite reostamist peatanud. Kaalume tõsiselt puhastitele turvakaamerate
paigaldamist, et korrarikkujaid tabada, kuid see on kulutus, mille peame võtma kliendi taskust,
sest inimesed ise on oma tegevusega meid selleni viimas.
 
Siinkohal on paslik meenutada, et jääde, ükskõik, mis sorti ta on: ohtlikud jäätmed, elektroonika
jäätmed, aia- ja paberijäätmed, vanapaber, pakendijäätmed või muud olmejäätmed – neid ei
tohi niisama lihtsalt ladustada ükskõik kus. Need tuleb sorteerida ja viia jäätmejaama!
Võib ju küsida, et milleks üldse prügi sorteerida? Vastus on lihtne: et tagada meile kõigile puhas
elukeskkond ja hea tervis. Lisaks on mitmed jäätmed, nagu näiteks pakendid, hea
taaskasutusväärtusega, seega on nende kokku kogumisel ja kogumiskonteinerisse viimisel taas
keskkonda säästev lisaväärtus juures. Taaskasutusse viiduna ei sattu pakend loodusesse
vedelema, kus ta hävineb sadu aastaid ja reostab nii vett kui loodust. On oluline meeles pidada,
et puhas vesi on elu alus!
 
AS Emajõe Veevärk kutsub üles kõiki inimesi, kes märkavad meie sanitaarkaitsealade
ümbruses kahtlast tegevust või isikuid, kes ladustavad sinna oma jäätmeid, sellest meid
teavitada numbril 7311840 või e-maili teel evv@evv.ee