« Tagasi

Ehitisregistri andmete korrastamine

1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks. Korrastamise käigus kantakse registrisse kõik sinna seni kandmata üle 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned, mida saab tuvastada ortofotode alusel. Ortofotode abil avastatud, kuid ehitisregistrisse kandmata hooneid on kohustatud kontrollima kohalik omavalitsus.

 

Nõo Vallavalitsuse andmetel on umbes 130 Nõo vallas asuvat elukondlikku hoonet ehitisregistrisse kandmata. Mitteelukondlikke ehk abihooneid on ehitisregistrist puudu veelgi rohkem.

Olemasolevaid ehitisi, mis on ehitatud enne 22. juunit 1995, võib kasutada vastavalt nende kasutusotstarbele. Omanikul on kohustus kontrollida ehitise olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee) ja registrikande puudumisel kanda ehitis ehitisregistrisse.

Pärast 22. juulit 1995 ja enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitise seadustamisel peab ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning samuti detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Hooneid saab mõningatel juhtudel ehitisregistrisse kanda ka olemasolevate ortofotode alusel minimaalsete andmetega, kuid alati ei ole see ilma lisainformatsiooni omamata võimalik.

Üldjuhul on ehitise andmete kandmiseks ehitisregistrisse tarvis ehitiste asendiplaani ning jooniseid (varasem ehitusprojekt või ülesmõõtmisjoonised, st põhiplaan kõikide korruste kohta ja 2 vaadet mõõtudega: pikkus, laius, kõrgus). Lisaks tuleb täita vormikohane andmete esitamise teatis iga hoone kohta. Eluhoone puhul tuleb esitada ka lisa 1 eluruumi andmetega. Abihoonete kohta tuleb täita ainult andmete esitamise teatis. Vajalikud blanketid hoonete andmete ehitisregistrisse kandmiseks leiab nii Nõo valla kodulehelt kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.

Olemasolevate ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks palume kõigepealt üles otsida kõik dokumendid, mis hoonete ja kinnistuga seotud, ning pöörduda seejärel Nõo Vallavalitsusse maaosakonda või võtta ühendust telefoni teel, et saaksime koos leida selleks parima võimaliku mooduse.

PIIA RAIG
Maaspetsialist