Maa-amet lihtsustab maaüksuste piiride korrastamist

Eeloleval aastal lihtsustub maaomanike jaoks maaüksuste piiride korrastamine, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. Selleks Maa-amet kaasajastab katastriandmeid, millega piiriandmed, pindala ja kõlvikuandmed muutuvad täpsemaks. Piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil.

Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja nende andmete alusel on Maa-ametil katastripidajana õigus luua maatüki kujud katastris, määrata kõlvikud ning arvutada pindala. See võimaldab viia vajalikke maatoiminguid läbi lihtsalt, kiirelt ja taskukohaselt ning toetada sellega kinnisavara käivet.

Uute tehniliste lahenduste abiga muutub järgmise aasta jooksul võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud. See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus või kui tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähe omavahel kokku. Samuti aitab see parandada maareformi läbiviimisel tekkinud vigu.

Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et Maa-amet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta.

Piiride korrastamiseks tuleb pöörduda maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava. Sellele märgitakse olemasolevad ja soovitud uued maaüksuse piirid.  Maaomanikud kooskõlastavad piiride muutmise kohaliku omavalitsuse ja Maa-ametiga ning tellivad vajadusel mõõdistamise. Mõõdistamisandmete alusel määrab Maa-amet maatükkide piirid ja pindalad. Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea. Maakataster registreerib uued katastriüksused ja esitab kinnistamisavalduse vastavalt maaomanike tahtele. Seega on maatoimingute tegemine maaomanikele edaspidi märksa lihtsam, ei pea enam esitama samasisulisi avaldusi mitmele riiklikule registrile ega pea pöörduma notari poole.

Maatoimingu lihtsama läbiviimise üks eeldus on see, et maa piirid oleksid katastris kajastatud võimalikult ajakohaselt ja oleksid vastavuses piiridega looduses. Samuti on tähtis, et katastrikaardil kajastuks tegelik looduslik seisund ehk et oleks õige teave selle kohta, kui suure osa maatükist katab õuemaa, metsamaa, haritav maa, looduslik rohumaa või muu maa.

Praegu loovad lihtsustatud maatoiminguteks eeldused nii mõõdistustehnika ja aluskaardi täpsus kui ka infotehnoloogilised võimalused. Nii võtabki Maa-amet maakatastris 1. jaanuaril 2019 kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide vormistamisest ja mõõdistamisest kogutud andmed, mis võisid erineda lubatud vea piires, viiakse omavahel kokku. Samuti viiakse loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardiga. Piiriandmete kokku viimisega võivad muutuda piiripunkti koordinaadid ja sellest tulenevalt võib vähesel määral muutuda ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, et seejuures piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Andmed muutuvad täpsemaks ja seega on piiri asukoht looduses ka üheselt määratletav.

 

Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem – õiguslikku tähendust omav omandiandmete register ehk kinnistusraamat ja tehniline, maatüki andmeid pidav register ehk maakataster. Kinnistusraamat saab andmed maatüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta maakatastri pidajalt ehk Maa-ametilt.  Seega maakatastri andmete korrastamise tulemusel  muutuvad täpsemaks ka maatüki andmed kinnistusraamatus.

Head maaomanikud, palun tutvuge oma maaüksuse pindala ja kõlvikute andmetega Maa-ameti geoportaalis:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Maakatastri-andmed/Katastriuksuse-kolvikute-paring-p631.html

Andmetes võib esineda ebatäpsusi.
Lisainfo ja võimalikest andmete ebatäpsustest anna palun teada Maa-ametile aadressil kataster@maaamet.ee või helista infotelefonil 6750 810.


SA Erametsakeskuse teade kohalikele metsaomanikele

Sel aastal saavad metsaomanikud Erametsakeskusest toetust küsida veel metsa uuendamis- ja inventeerimistööde eest. Mõlemad taotlusvoorud toimuvad detsembris.

Metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise tähtpäev on 3. detsembril. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Tööd peavad olema tehtud sel aastal ja enne taotluse esitamist. Maapinna ettevalmistamise puhul saab toetust küsida ka eelmisel aastal tehtud tööde eest.

Metsa inventeerimise toetuse taotluse esitamise tähtpäev on 17. detsembril. Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne toetuse küsimist taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal.

Metsa inventeerimise toetust saab küsida vaid metsaühistu kaudu. Ühistu kaudu tasub esitada ka metsa uuendamise toetuse taotlus, sest sel juhul on toetuse määr kaks korda kõrgem.

Tasub meeles pidada, et metsaühistu kaudu toetust küsides peaks ühistule sellest esimesel võimalusel teada andma! Kuna samad taotlemise tähtpäevad kehtivad ka metsaühistutele, ei pruugi vahetult enne taotlemise tähtpäeva ühistusse pöördudes vajalikud andmed enam ühistaotlusesse jõuda.

Toetuste taotlemise tingimused ja kohalike metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist www.eramets.ee


Noorsootöö nädal Nõo Noortekeskuses

Eesti Noorsootöö Keskus kutsub taaskord kõiki noorsootöötajad ja noortevaldkonna tegijaid kaasa lööma 19.–25. novembrini toimuval noorsootöö nädalal ja korraldama toredaid noorteinfo eesmärki kandvaid sündmusi üle Eesti.

Teemanädala eesmärgiks on noortevaldkonna populariseerimine läbi noorsootöö võimaluste ja noorsootöötaja kutse. Täpsemalt on teemanädalaga soov tõsta esile noorsootöö valdkonda, üle Eesti pakutavaid noorsootöövõimalusi, tutvustada noorsootöötaja kutset ning pakkuda noortele kogemusi ning võimalust nende mõtestamiseks. Samuti on oluline anda noorsootöö valdkonna töötajatele võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

Nõo Noortekeskuses leiavad sel nädalal aset:

 

Lisaks võid lihtsalt noortekeskusesse tulla uudistama, milline üks noortekeskuse noorsootöötaja tööpäev välja näeb.

Vaata lisainfot: www.vabakas.ee  ja www.entk.ee/noorsootoo-nadal-3/


Nõo Vallavolikogu istung toimub reedel, 23. novembril 2018 algusega kell 15.00 vallamaja istungite ruumis

Istungi päevakorras:

1. Nõo Vallavolikogu 16.05.2013 määruse nr 61 „Nõo valla eelarve koostamise,  täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine. (P. Sügis)

2. Nõo vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine.

(R. Sangernebo)

3. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

 


Soojusenergia hind kallineb

SW Energia OÜ annab teada, et seoses hakkepuidu hinnatõusuga on alates 01. novembrist soojusenergia müügihind Tõravere tarbijatele 68,00 €/MWh ja Nõo katlamaja soojatarbijatele 62,89 €/MWh, millele lisandub seadusega ettenähtud  käibemaks. Ülevaatlikum hinnainfo on leitav koduleheküljelt www.swenergia.ee.

 

RITA KIISK  
Kliendihaldur
SW Energia OÜ

 


Politsei kutsub kõiki helkurkõnnile

Kodanikupäeval, 26. novembril korraldab politsei ühes maanteeameti ja abipolitseinikega kogu Eestis aktsiooni „Helkuriga sõbraks", millega teadvustatakse pimedal ajal enda nähtavaks tegemise vajalikkust.

Viis aastat tagasi Lõuna-Eestis helkurkõnnile elu sisse puhunud Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Rainer Rahasepp ütles, et helkurkõnd on igal aastal koondanud ja toob ka tänavu üle Eesti kokku külakogukonnad, sõprusringkonnad ja teised aktiivsed inimesed, kes on enda nähtavaks tegemisel teistelegi eeskujuks. Ühtlasi annavad inimesed helkurkõnnil osalemisega oma panuse teiste jalakäijate nähtavaks tegemisel. „Igal aastal satub liiklusõnnetustesse kümneid helkurita jalakäijaid, kellest osa paraku hukkub. Inimelu on aga liiga kallis hind ükskõik milliseks õppetunniks. Seepärast kutsumegi kogukondi üles ennetavalt eeskujuks olema, end ja oma lähedasi helkiva elupäästjaga varustama ja teisigi abivajajaid nähtavaks tegema," ütles politseikapten.

Maanteeameti ennetustöö ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin tõdes, et suurem jagu eestimaalastest on tänaseks küll helkuriga sõbraks saanud, kuid siiski leidub hämaratel tänavatel liikumas praktiliselt nähtamatuid musti tonte, kes end mingil põhjusel särava valgusallikaga varustanud ei ole. Ta lisas, et  ohutum ja stressivabam liiklus algab aga siiski eeskätt liiklejate enda liikluskäitumisest, nende omavahelisest suhtlusest, üksteise märkamisest ja arvestamisest. „Viisakust liikluses saame kõik mõjutada oma käitumise, eeskuju, kui ka vabatahtlikuna panustamisega. Praegusel pimeda ajal on liikluses viisakus ka enda varustamine helkuri või mistahes valgusallikaga," selgitas ta ja lisas, et enese nähtavaks tegemiseks leiab põnevaid võimalusi leheküljelt silmapaistev.mnt.ee.

Eestimaa erinevates linnades ja külades toimuv helkurkõnd saab alguse 26. novembri õhtupoolikul kell 18 ning vältab tunni jagu. Politseile, abipolitseinikele ja maanteeameti ekspertidele oodatakse appi kõiki noori ja vanemaid, kes hoolivad kodukandi liiklusturvalisusest ja soovivad teedel end ohtu seadvad mustad tondid särama panna. End aegsasti helkuriga varustanud eeskujulikke noori premeeritakse helkurkõnnil šokolaadimedaliga.

Helkuriga sõbraks toimumiskohad ja kontaktid on leitavad prefektuuride Facebooki lehelt. 

Lõuna-Eesti erinevates linnades ja külades toimuv helkurkõnd saab alguse 24. novembri õhtupoolikul ning vältab tunni jagu. Politseile ja abipolitseinikele oodatakse appi kõiki noori ja vanemaid, kes hoolivad kodukandi liiklusturvalisusest. 

Tartumaal 
24. novembril kell 17:00 - Tartu politseimaja (Riia mnt 132) | tarmo.selgis@politsei.ee 
24. novembril kell 17:00 - Tartu Raekoja plats (Suudlevad Tudengid ees) | annematlik@gmail.com 
24. novembril kell 18:00 - Juhan Liivi nimeline Alatskivi keskkool (Kooli 1, Alatskivi) | argo.laats@politsei.ee
24. novembril kell 17:00 - Elva politseimaja (Valga mnt 1, Elva) | jaana.toode@politsei.ee
24. novembril kell 17:00 - Luunja (Luunjasse sissesõidu juures kergliikluse parklas) | kirsika.joks@politsei.ee
24. novembril kell 17:00 - Kuuste kool (Vana-Kuuste, Kambja vald) | kuuste@hot.ee 


Elektrilevi plaanib üle Eesti rajama hakata kiire interneti võrku. Esita sooviavaldus juba täna

Elektrilevi plaanib üle Eesti alates 2019. aastast rajama hakata kiire interneti võrku ja järgmise viie aasta jooksul tuua see ligi 200 000 kodusse, kus täna puudub kvaliteetne internet. Selleks, et oma plaane täpsemini koostada ja et kiire internet tuua nende inimesteni, kes seda kõige rohkem vajavad, kogume sooviavaldusi, mis aitaksid meil võrgu rajamise plaane teha. Kogusime sooviavaldusi tänavu suvel ning avasime sooviavalduste kogumise uuesti pärast seda, kui Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas Elektrilevi eelmisel nädalal „viimase miili" konkursi võitjaks.

Esita sooviavaldus Elektrilevi kodulehel

Et avaldusi saaksid esitada ka need, kellel puudub ligipääs internetti, oleme avanud ka võimaluse esitada avaldusi paberivormi teel meie esindustes. 
Paberkandjal saad avalduse esitada ka Nõo valla kantseleis.
Avatud E-R 9-12 13-17
tel 745 5108

 

Avalduse vorm

 


Ilmunud on Nõo Valla Lehe novembrikuu number

Nõo Vallavalitsus võtab tööle haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltööspetsialisti

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Kandidaadile esitatavad nõuded:

kõrgharidus;

vähemalt 3 aastat töökogemust avaliku sektori hariduse ja/või kultuuritöö valdkonnas;

ametikoha valdkondi reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine;

haldusdokumentide ja ametikirjade koostamise ja vormistamise oskus;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

kohusetundlikkus, täpsus, otsustus- ja vastutusvõime, pingetaluvus;

väga hea suhtlemis- ja eneseväljendamise oskus;

väga hea arvuti kasutamise oskus;

sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametijuhendis:


Kasuks tuleb:

Kõrgharidus hariduskorralduse erialal.
 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.

_______________________________________________________________________________________

Lastekaitsespetsialist

Kandidaadile esitatavad nõuded:

sotsiaaltööalane või erialane kõrgharidus (töökogemus sotsiaaltöös, eelistatud lastekaitse valdkonnas);

sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele või valmisolek selle omandamiseks;

teadmised oma valdkonna õigusaktidest;

vastavus avaliku teenistuse seaduse ja lastekaitseseaduse nõuetele;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

hea suuline ja kirjalik eneseväljendamise oskus;

kontoritehnika ja arvutiprogrammide ja andmebaaside (MS Office, STAR, S-veeb) kasutamise oskus jne;

väga hea koostöö-, suhtlemis- ja eneseväljendusoskus;

sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav lastekaitsespetsialisti ametijuhendis

 

Kasuks tuleb:

Eelnev töökogemus sarnasel ametikohal.
 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.

_________________________________________________________________________________________
 

Sotsiaaltööspetsialist

Kandidaadile esitatavad nõuded:

sotsiaaltööalane kõrgharidus;

on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat;

teadmised sotsiaalhoolekannet reguleerivatest õigusaktidest;

teadmised kodanike õigustest ja vabadustest, avaliku sektori toimimisest ja selles tegutsemist ning kohaliku omavalitsuse korralduse reguleerivatest õigusaktidest;

teadmised hea halduse tavast ja oskus seda rakendada;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

hea suhtlemis- ja väljendusoskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, hea stressitaluvus ja kohusetunne;

kontoritehnika ja arvutiprogrammide ja andmebaaside (MS Office, STAR, S-veeb  jne) kasutamise oskus;

isikliku sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav sotsiaaltööspetsialisti ametijuhendis


Kasuks tuleb:

Riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad õiguse õppesuunal.

 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.


Sanitaarkaitseala pole prügila!

Prügi sorteerimise vajalikkusest on viimastel aastatel palju juttu olnud. Välja on jagatud
mitmeid jäätmete sorteerimist õpetavaid brošüüre, vändatud on kasulike õpetustega lühifilme.
Kõik ikka selleks, et iga inimene teaks, et prügi sorteerimine on vajalik tagamaks meile kõigile
puhtam elukeskkond.
 
Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti kodumajapidamistes jäätmeid
ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt Jäätmeseadusest on
Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka
haridusasutustes.
Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete,
ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning
muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma
omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse
territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
 
AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust 92 asulas, mis asuvad 4 maakonna 13 omavalitsuses.
Meie eesmärgiks on võimalikult taskukohaselt kvaliteetse ja nõuetekohase veeteenuse
pakkumine veeteenuse kasutajale. Meie toimetamis-piirkondadesse jäävad mitmed joogivee- ja
reoveepuhastid. Nende puhastite kinnistuid ja neid ümbritsevaid kinnistuid on seadusega
koormatud sanitaarkaitsealadega ehk piirangualadega, kus tavapärane tegevus on piiratud ja
kus muuhulgas on jäätmete maha panek keelatud! Paraku näeme oma töös, et inimeste
teadlikkus oma kohustustest ja õigustest on madal. Ikka ja jälle leidub isikuid, kes rahulikult
ladustavad võõrale kinnistule oma tegevuse tagajärjel tekkinud (olme)jäätmeid. Tegemist on
vastutustundetu käitumisega ja ka seaduse rikkumisega!
 
Sanitaarkaitsealal on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste
halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja
piiratakse liikumist. Üldjuhul ulatub selline ala kuni 50 meetrini veevõtukohast.
Reoveepuhastite sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini puhastist, kuid reovee
puhastamine kinnistul ei tähenda, et sinna võib muud prügi vedada.
On lubamatu, et sanitaarkaitsealale tuleb kellelgi pähe ladustada oma kodusest majapidamisest
üle jäävat prügi! Üldjuhul me ei viska oma olmejäätmeid naabri hoovi, miks siis peaks keegi
seda tegema sanitaarkaitsealal? Isikud, kes oma prügi teise maa peale toovad, ei anna endale
aru, et sedasi rikutakse lisaks seadusele ka looduskeskkonda ja seatakse ohtu muuhulgas nende
enda joogivee kvaliteet või loodusesse juhitav puhastatud heitvesi. Puhta vee tagamine tarbijale
ja puhas looduskeskkond on meie ettevõtte jaoks oluline, ent kui meil tuleb hakata tegema oma
põhitöö juurde lisategevusi, likvideerimaks kahju, mida on tekitanud hoolimatud inimesed oma
prügiga, siis paraku on kannatajaks needsamad inimesed ise - lisatöö kajastub lõpuks
veeteenuse hinna tõusuna. Sanitaarkaitsealal võivad viibida AS´i Emajõe Veevärk töötajad.
Kõrvalistel isikutel pole sinna asja.
 
Mitte kellelegi meist ei meeldi likvideerida oma kulul kahju, mille on tekitanud keegi kolmas.
Samas on AS Emajõe Veevärk pidanud mitmel oma sanitaarkaitsealal sellise probleemiga
silmitsi seisma. Oleme avastanud enda sanitaarkaitsealadelt hunnikusse visatud puuoksi,
metallitükke, süstlaid ja teisi ohtlikke jäätmeid ning isegi lahtise tulega lõkke! Oleme olnud
sunnitud tegema kulutusi, et avastatud rikkumised kõrvaldada, tagamaks oma klientidele alati
kvaliteetne ja keskkonnasõbralik veeteenus. Iga vee tootmise või puhastamisega mitteseotud
jääde sanitaarkaitsealal reostab keskkonda ja teeb veeteenuse klientidele kulukamaks.
Omalt poolt oleme oma sanitaarkaitsealad tähistanud siltidega, ent vaatamata sellele pole see
meie territooriumite reostamist peatanud. Kaalume tõsiselt puhastitele turvakaamerate
paigaldamist, et korrarikkujaid tabada, kuid see on kulutus, mille peame võtma kliendi taskust,
sest inimesed ise on oma tegevusega meid selleni viimas.
 
Siinkohal on paslik meenutada, et jääde, ükskõik, mis sorti ta on: ohtlikud jäätmed, elektroonika
jäätmed, aia- ja paberijäätmed, vanapaber, pakendijäätmed või muud olmejäätmed – neid ei
tohi niisama lihtsalt ladustada ükskõik kus. Need tuleb sorteerida ja viia jäätmejaama!
Võib ju küsida, et milleks üldse prügi sorteerida? Vastus on lihtne: et tagada meile kõigile puhas
elukeskkond ja hea tervis. Lisaks on mitmed jäätmed, nagu näiteks pakendid, hea
taaskasutusväärtusega, seega on nende kokku kogumisel ja kogumiskonteinerisse viimisel taas
keskkonda säästev lisaväärtus juures. Taaskasutusse viiduna ei sattu pakend loodusesse
vedelema, kus ta hävineb sadu aastaid ja reostab nii vett kui loodust. On oluline meeles pidada,
et puhas vesi on elu alus!
 
AS Emajõe Veevärk kutsub üles kõiki inimesi, kes märkavad meie sanitaarkaitsealade
ümbruses kahtlast tegevust või isikuid, kes ladustavad sinna oma jäätmeid, sellest meid
teavitada numbril 7311840 või e-maili teel evv@evv.ee

Hange talihooldustööde (lume- ja libedusetõrje) teostajate leidmiseks Nõo valla talihoolduse piirkondades 3 ja 4.

Nõo Vallavalitsuse 22. oktoobri 2018 korraldusega nr 424 on otsustatud korraldada hange talihooldustööde (lume- ja libedusetõrje) teostajate leidmiseks Nõo valla talihoolduse piirkondades 3 ja 4.

Talihooldustöödeks on Nõo vald jagatud kuueks piirkonnaks, mis on näha lisatud valla kaardilt. Teede täpsemad asukohad piirkondades on esitatud eraldi kaartidel piirkondade kaupa.

3. piirkond on nn Vissi piirkond, mis hõlmab Vissi küla ja osaliselt Voika küla ning Tõravere alevikku- teede pikkus ~12 km. Piirkonnas 3 on tarvis teostada talihooldustöid muuhulgas 3,6 m laiuses ja 2,5 m kõrguses Vissi jalakäijate tunnelis ja sinna viivatel jalgteedel;

4. piirkond hõlmab põhiliselt Tamsa ja Illi külasid, osaliselt Uuta, Sassi ja Laguja külasid- teede pikkus ~23 km.

Talihoolet vajavate teede hulka võib lisanduda erateid vastavalt esitatud ja vallavalitsuse poolt aktsepteeritud taotlustele.

Teehoiutööde teostamisel tuleb tagada teede talvine seisunditase 1, tänavate ja jalgteede puhul seisunditase 2.

Hanke tingimused:

*Nõo Vallavalitsusele esitada pakkumused, milles ära näidata andmed kasutatava tehnika ja soovitavalt selle jõudluse kohta ning ühikhinnad lumetõrjel (€/tunnis). Töömahu arvestus toimub tegeliku tööaja alusel, nn valmisolekutasu rakendamisele ei kuulu. Vajadusel tagab Töövõtja hooldatavatel teedel lumetõrjetööks vajaliku märgistuse viisil ja mahus, mida Töövõtja peab vajalikuks kiire ja kvaliteetse hooldustöö teostamiseks.

*Eraldi tuua välja libedusetõrje teostamise võimalus(ed) ja libedusetõrje ühikhinnad. Piirkonnas 3 on vajalik teostada libedusetõrjet ka puistematerjalidega (eelistatult liivatamisega), piirkonnas 4 piisab üldjuhul teepinna mehaanilisest karestamisest.

*Pakkumuse võib esitada ühes või mõlemas piirkonnas talihooldustööde teostamiseks. Mitme pakkumuse esitamine ühele piirkonnale ei ole lubatud.

*Hindamiskriteeriumiks on madalaim ühikhind (käibemaksuta). Edukate pakkujatega sõlmib Nõo Vallavalitsus lepingu talihooldustööde teostamiseks 2018/2019 talveperioodiks.

*Talihoolet teostavad masinad peavad olema varustatud seadmetega, mille abil saab salvestada ja/või jälgida masinate marsruuti või asukohta (nn GPS-seadmed). Seadmete puudumisel korraldab nende paigaldamise Nõo Vallavalitsus.  

Pakkumused talihooldustöödeks saata e-posti aadressile vald@nvv.ee või saata postiga aadressile Voika 23, Nõo alevik, 61601 Tartumaa või tuua vallavalitsuse kantselisse kinnises ümbrikus hiljemalt 2. novembril 2018 kella 16:00-ks.

Pakkumuste läbivaatamine toimub Nõo vallamajas 2. novembril 2018 kell 16:10.

Lisainformatsiooni annab maaosakonna juhataja Aarne Timm, tel. 745 5504, 5340 5828,       e-post aarne@nvv.ee .

Talihoolde piirkonnad 2018-2019

3. piirkond:
Koondplaan
Vissi küla Pirnaku kant
Vissi küla väikekohad Jõhvi-Tartu-Valga maantte kõrval

4. piirkond:
Illi suvilad
Illi
Uuta, Tamsa, Enno


Nõo Vallavalitsus võtab tööle haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltööspetsialisti

 

Nõo Vallavalitsus korraldab avaliku konkursi järgmiste ametikohtade täitmiseks:

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Kandidaadile esitatavad nõuded:

kõrgharidus;

vähemalt 3 aastat töökogemust avaliku sektori hariduse ja/või kultuuritöö valdkonnas;

ametikoha valdkondi reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine;

haldusdokumentide ja ametikirjade koostamise ja vormistamise oskus;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

kohusetundlikkus, täpsus, otsustus- ja vastutusvõime, pingetaluvus;

väga hea suhtlemis- ja eneseväljendamise oskus;

väga hea arvuti kasutamise oskus;

sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametijuhendis:


Kasuks tuleb:

Kõrgharidus hariduskorralduse erialal.
 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.

_____________________________________________________________________________

Lastekaitsespetsialist

Kandidaadile esitatavad nõuded:

sotsiaaltööalane või erialane kõrgharidus;

töökogemus sotsiaaltöös, eelistatud lastekaitse valdkonnas;

sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele või valmisolek selle omandamiseks;

teadmised oma valdkonna õigusaktidest;

vastavus avaliku teenistuse seaduse ja lastekaitseseaduse nõuetele;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

väga hea suhtlemis- ja eneseväljendamise oskus;

kontoritehnika ja arvutiprogrammide ja andmebaaside (MS Office, STAR, S-veeb) kasutamise oskus jne;

sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav lastekaitsespetsialisti ametijuhendis

 

Kasuks tuleb:

Eelnev töökogemus sarnasel ametikohal.
 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.

_____________________________________________________________________________
 

Sotsiaaltööspetsialist

Kandidaadile esitatavad nõuded:

sotsiaaltööalane kõrgharidus;

on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat;

teadmised sotsiaalhoolekannet reguleerivatest õigusaktidest;

teadmised kodanike õigustest ja vabadustest, avaliku sektori toimimisest ja selles tegutsemisest ning kohaliku omavalitsuse korraldust reguleerivatest õigusaktidest;

teadmised hea halduse tavast ja oskus seda rakendada;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

hea suhtlemis- ja väljendusoskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, hea stressitaluvus ja kohusetunne;

kontoritehnika ja arvutiprogrammide ja andmebaaside (MS Office, STAR, S-veeb  jne) kasutamise oskus;

isikliku sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav sotsiaaltööspetsialisti ametijuhendis


Kasuks tuleb:

Riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad õiguse õppesuunal.

 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.


Veekatkestus Lukel

AS Emajõe Veevärk annab teada, et Luke külas toimub veekatkestus 25.10.2018 kell 09:00-12:00 seoses avariitöödega Luke puurkaevus/joogiveepuhastis.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
Lugupidamisega AS Emajõe Veevärk

 


Tartumaa tervistedendavate lasteaedade suurüritus „Õpin õues – tervis põues!“ toimus sel aastal Nõo vallas

18. oktoobril toimus Nõo vallas Tartumaa tervistedendavate lasteaedade ühisüritus „Õpin õues – tervis põues!"

Lasteaia vanematele rühmadele suunatud tervise- ja turvalisuse alasest õuesõppe päevast võttis osa
ligi kolmsada last, pluss saatjad.
Rühmade tegevus toimus "pesades", tegevused olid ülesehituslikult õpetlikud, mängulised ja lapsesõbralikult põnevad.
Õpipesades viisid tegevusi läbi Päästeamet, Häirekeskus,  Politsei, Maanteeamet, Punane Rist,  Hambahaldjad, Roheline kool, Nõo noorekeskus, Nõo põhikooli õpilased, Nõo Priitahtlik Päästeselts jt.
Lastega tegelesid Pipi, Nublu, Lõvi Leo, Krõll, Lotte  ja Bruno.

Kõik lasteaiad said osalemise kohta tunnistuse ja lapsed medali, Nõo valla helkuri ning teele kaasa õunakaraski.

Ürituse toimumisele aitasid kaasa Nõo lasteaed Krõll, Tartumaa Rahvatervise Nõukogu, Soolo catering.

Täname kõiki osalejaid ja kaasaaitajaid.


Nõo Tervisemeeskond


Ootame ettepanekuid konkursile "Nõo Valla Aasta Noor 2018"

Taas on lähenemas Nõo Noorteaktiivi ja noortekeskuse sünnipäevad ning traditsiooniliselt tähistame seda piduliku gaalaga, mil tunnustame tublisid noori ja noortevaldkonda panustajaid. Ka sina saad kõik oma ägedad sõbrad, tuttavad ja aktiivsed ning silmapaistvad inimesed Aasta Noore konkursile esitada. Nii saame neid koos tänada ja teistele eeskujuks tuua. Nominentide esitamise tähtaeg on 29.oktoobril. Pidulik gaala toimub 23. novembril 2018.

Nominente saab esitada siin: https://goo.gl/forms/aZyghUSqFR7Hmyze2

Egle Haljassaar
Nõo Noortekeskus

 


Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 18. oktoobril 2018 algusega kell 15.00 vallamaja istungite ruumis

Istungi päevakorras:

 1. „Tartumaa arengustrateegia 2040" tutvustamine. (R. Sangernebo, G. Raagmaa, J. Lätt)

2. Nõo Vallavolikogu esindaja valimine Nõo Põhikooli hoolekogusse.  (M. Raig)

3. Maade munitsipaalomandisse taotlemine. (P. Raig)

4. Maa munitsipaalomandisse mittetaotlemine. (P. Raig)

5. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

EELNÕUD

Maade munitsipaalomandisse taotlemine

Seletuskiri

Asendiplaan A. Lätte tn 1a

Asendiplaan Hiiekalda

Asendiplaan Järvetaga

Asendiplaan Kallaku tee

Asendiplaan Observatooriuni tn 17a

Asendiplaan Oja

Asendiplaan Tamsa tn 4a

Asendiplaan Toominga tee

Asendiplaan piiriettepaneku number LY1809105938

Maa munitsipaalomandisse mittetaotlemine


Kes on 2018. aasta parim MTÜ ja vabatahtlik?

Tartu Ärinõuandla eestvedamisel toimub juba üheksandat aastat järjest tunnustamiskonkurss Tartumaa HEA TEGU. Sellega soovime esile tõsta ja tunnustada neid, kelle teod muudavad meie kodukohta paremaks, kogukonda ühtsemaks ning kodanikuühiskonda tugevamaks.

Soovime leida ja tunnustada 2018. aastal silma paistnud ja innukalt tegutsenud

  • aktiivseid kodanikuühendusi,
  • vabakondlasi/vabatahtlikke ja
  • mittetulundusühenduse tegevuse toetajaid.

2018. aasta mittetulundusühenduse nimetus antakse organisatsioonile kelle tegevus on aasta jooksul toonud kaasa olulise positiivse muutuse tegutsemisvaldkonnas ja/või -piirkonnas.

Valikukriteeriumid:

  • hõlmatud sihtgrupi suurus ja noorte kaasatus; koostöö erinevate ühiskondlike gruppidega,
  • uudne lähenemine probleemile/uus idee ja seeläbi muutuse loomine oma valdkonnas/sihtrühmas,
  • organisatsiooniline ja majanduslik (nt. tegutsemine sotsiaalse ettevõttena) võimekus
  • tegevuste jätkusuutlikkus ja järjepidevus.

2018. aasta vabakondlasena/vabatahtlikuna tunnustatakse vabatahtlikuna tegutsenud inimest ning oluline on, millist väärtust ja uut tegevust on vabakondlase panus piirkonda/valdkonda või ühendusse toonud.

Valikukriteeriumid:

  • kandidaadi poolne tegevus ei peaks kuuluma tema rahaliselt tasustavate tööülesannete hulka,
  • kandidaadi tegevus vabatahtliku tegevusena – sotsiaalne kõlapind, uudsus, vabatahtlikuna tegutsemise aeg ja millist väärtust on kandidaadi tegevus piirkonda/valdkonda või ühendusse toonud.


2018. aasta mittetulundusühenduste tegevuse toetajana tunnustatakse kohalikku omavalitsust, eraisikut või äriühingut, kes on aidanud kaasa kodanikuühendustele soodsama keskkonna loomisel, toetanud mittetulundusühenduste tegevust rahaliselt või mõnel muul moel.

Valikukriteeriumid:

  • hea ja toimiv sisuline ühistegevus erinevate sektorite (kohalik omavalitsus, äriettevõte, mittetulundusühendused) vahel,
  • rahaline/mitterahaline panus MTÜde tegevusse.

 

Koos Kodukant Tartumaaga otsime lisaks üht tublit tegu, mis on sündinud kogukonna enda panusest ja ilma projektitoetuseta. Tegu on tehtud ja ellu viidud, kas kogukonna oma jõududega, annetuste või muude toetajate abil.

Kandidaate saavad esitada nii kohalikud omavalitsused, äriühingud, üksikisikud kui ka mittetulundusühingud ise. Ankeet täidetav elektroonselt ja seda saab teha siin

Kandidaate saab tunnustamiseks esitada kuni 4. novembrini 2018.
Kõigis kategooriates tunnustatakse parimat meene  ja tunnustuskirjaga. Parimate välja kuulutamine toimub 29. novembril ning osalemise kutse saadame kõikidele, keda on tunnustamiseks esitatud kui ka neid esitanutele.

Lisainfo:
Kadri Pau
SA Tartu Ärinõuandla
MTÜ konsultant
Tel 742 8491, 5664 8135
e-post: kadri@arinouandla.ee

Tunnustamiskonkursi läbiviimist toetab Kodanikuühiskonna Sihtkapital.


KUTSUME KÕIKI PANUSTAMA LIIKLUSOHUTUSSE- NÕOS ON EHITUD KAKS HELKURIPUUD

 Nõo Noortekeskus ja Nõo Põhikool koostöös Nõo vallavalitsusega kutsuvad üles HELKURIPUU aktsioonist osa võtma, et inimesed (sh noored) mõtleksid rohkem iseenda nähtavamaks tegemisele pimedal ajal liikumisel.

HELKURIPUU idee seisneb selles, et helkuri puudumisel või kadumisel on helkuripuult võimalus endale uus helkur võtta ning samas on elanikel võimalus sinna ise ka helkureid juurde riputada.

Helkuripuu tegemine pole mitte tasuta helkurite jagamine, vaid nii laste, noorte kui vanemate tähelepanu pööramine liiklusohutusele ja sellele, et ELU pole arvutimäng, millel on 9 elu.

Kui sul on kodus sahtlipõhjas mõni helkur, mida sa ise ei kasuta, võid selle Tartu tn 4 asuvale HELKURIPUULE riputada. Uhkeks helkuripuuks on ehitud ka Nõo Lasteaia värava taga olev kuusk.

FUN FACT: Kas teadsid, et esimesed helkurid olid valmistatud marmorist!


Bussipeatustele nime määramine

Nõo Vallavalitsus on koostanud eelnõu Uuta külla rajatavatele uutele bussipeatustele kohanime määramiseks. Eelnõu kohaselt tehakse ettepanek määrata bussipeatustele nimeks Kuuseheki.

Eelnõu 


Tartu linna ja maakonna haridustöötajate tänusündmusel pälvisid tunnustusi ka Nõo valla haridusasutuste töötajad

28. septembril 2018 tunnustati Tartu Ülikooli aulas Tartu linna ja maakonna parimaid haridustöötajaid. Auhindu jagus ka Nõo tublidele haridusasutuse töötajatele.

Nõo põhikool:
Aasta klassiõpetaja - Liana Jõgar
Aasta põhikooliõpetaja - Helje Järveoja

Tartumaa aasta õppeasutuse juht 2018
Kristi Voore – Nõo Lasteaed Krõll
Jaanus Järveoja – Nõo Reaalgümnaasium

Nõo Reaalgümnaasium:
Aasta klassijuhataja - Epp Vinne (piirkondlik nominent vabariiklikus voorus)
Aasta gümnaasiumiõpetaja - Mikk Põdra (piirkondlik nominent vabariiklikus voorus)

Ülevaade tänuüritusest ja pildigalerii 

Palju õnne kõigile!

 


Esmakordselt 15 maakonnas toimetav filmifestival KINO MAALE teeb tänukummarduse Heiki Ernitsale ja katsetab dokumentaalfilmiga. Nõo vallas on võimalik TASUTA festivaliprogrammist osa saada Nõo Noortekeskuses ja Meeri Seltsimajas

 

Filmifestival KINO MAALE toimub ajavahemikus 8.–28.10. 2018 ja toob festivali lastele ja noortele ning täiskasvanutele lähemale, peaaegu kodu uksepakule. Filmifestival Kino maale, mis toimub teist aastat, toob oktoobris esmakordselt 15 maakonnas ja ligi 90-s  vaatamiskohas vaatajateni kolm värviküllast filminädalat, keskendudes  animatsioonile ja eeskätt Heiki Ernitsa loomingule, kes tähistas tänavu kevadel oma 65. sünnipäeva, kuid katsetab ka esmakordselt uue filmižanriga, milleks on dokumentaalfilm.

"Oleme rõõmsad, et tänavu õnnestub meil olla festivali tegevustega kõikides Eesti maakondades. Kõik festivalitegevused on pühendatud Eesti Vabariigile, tema 100 sünnipäevale, millest võtab osa ligi 90 kultuuri- ja haridusasutust  üle Eesti – see on meie ühine sünnipäevakink, endale, üksteisele, kõigile", ütles festivalijuht.

Festivali alustavad lastele ja noortele ning 1. jalaväebrigaadi ajateenijatele mõeldud kaks eraldi töötuba, lisaks ka konkurss, samuti alustame koheselt filminäitamist lasteaedades, koolides, raamatukogudes, noortekeskustes, kultuuri- ja rahvamajades, muuseumites ja nii mõneski söögikohas, samuti ka Elroni rongides ja GoBusi bussides. Kokkuvõtteid festivalist tehakse 27. oktoobril 2018 kell 15.00 Tapa uuemas söögikohas Roger-Resto & Sport.

Festivalikavas on 8 erinevat programmi ja uue žanrina dokumentaalfilm, kokku ligi 40 filmi. Tänavu on peafookuses Heiki Ernits, kes tähistab oma 65. sünnipäeva. Heiki Ernitsa loometööd peegeldab 3 retrospektiivi, millest kaks on mõeldud nooremale vaatajaskonnale ja 1 täiskasvanutele. Nende programmidega avame Heiki Ernitsa loomingut teise nurga alt, keda suurem üldsus tunneb Leiutajateküla Lotte järgi. Samuti näitame Eesti Joonisfilmi ja Nukufilmi autorite vanemaid ja uusi filme. Esmakordselt  on festivalil kavas  meie koostööpartner Dokfesti poolt esitletud Rein Marani uus dokumentaalfilm „Peetrike Laanetagusel".

Festivali korraldavad Tapa Vallavalitsus koos MTÜ Tapa Linna Arengu Selts. Projekti rahastavad ja toetavad peale korraldajate veel Leader Eesti programm, MTÜ Arenduskoda, Eesti Filmi Instituut, Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa Ekspertgrupp, Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liit.

Indrek Jurtšenko                                                                                                                             

FF Kino maale peakorraldaja                                                                                                              
 


Hange talihooldustööde (lume- ja libedusetõrje) teostajate leidmiseks

Nõo Vallavalitsuse 1. oktoobri 2018 korraldusega nr 388 on otsustatud korraldada hange talihooldustööde (lume- ja libedusetõrje) teostajate leidmiseks Nõo valla haldusterritooriumil.

Talihooldustöödeks on Nõo vald jagatud kuueks piirkonnaks, mis on näha lisatud valla kaardilt. Teede täpsemad asukohad piirkondades on esitatud eraldi kaartidel piirkondade kaupa.

1. piirkond on Nõo alevik ja Viinamärdi paisjärve ümbrus- teede pikkus ~21 km;
2. piirkond on valla põhjaosa alates Tartu-Valga raudteest (v.a. Nõo alevik ja nn Vissi piirkond)- teede pikkus ~42 km;
3. piirkond on nn Vissi piirkond, mis hõlmab Vissi küla ja osaliselt Voika küla ning Tõravere alevikku- teede pikkus ~12 km. Piirkonnas 3 on tarvis teostada talihooldustöid muuhulgas 3,6 m laiuses ja 2,5 m kõrguses Vissi jalakäijate tunnelis ja sinna viivatel jalgteedel;
4. piirkond hõlmab põhiliselt Tamsa ja Illi külasid, osaliselt Uuta, Sassi ja Laguja külasid- teede pikkus ~23 km;
5. piirkond hõlmab valla lõuna- ja edelaosa (Enno, Etsaste, Kääni ja Ketneri külad, osaliselt Altmäe, Luke, Voika, Sassi ja Laguja külad)- teede pikkus ~70 km;
6. piirkond on Kolga, Aiamaa ja Unipiha külad, osaliselt  Luke küla (Luke mõisa piirkond)- teede pikkus ~17 km. Talihoolet vajavate teede ja tänavate kogupikkus on ~185 km. Talihoolet vajavate teede hulka võib lisanduda erateid vastavalt esitatud ja vallavalitsuse poolt aktsepteeritud taotlustele.

Teehoiutööde teostamisel tuleb tagada teede talvine seisunditase 1, tänavate ja jalgteede puhul seisunditase 2.

Hanke tingimused:

*Nõo Vallavalitsusele esitada pakkumised, milles ära näidata andmed kasutatava tehnika ja soovitavalt selle jõudluse kohta ning ühikhinnad lumetõrjel (€/tunnis). Töömahu arvestus toimub tegeliku tööaja alusel, nn valmisolekutasu rakendamisele ei kuulu. Vajadusel tagab Töövõtja hooldatavatel teedel lumetõrjetööks vajaliku märgistuse viisil ja mahus, mida Töövõtja peab vajalikuks kiire ja kvaliteetse hooldustöö teostamiseks.

*Eraldi tuua välja libedusetõrje teostamise võimalus(ed) ja libedusetõrje ühikhinnad. Piirkondades 1, 2 ja 3 on vajalik teostada libedusetõrjet ka puistematerjalidega (eelistatult liivatamisega), teistes piirkondades piisab üldjuhul teepinna mehaanilisest karestamisest.

*Pakkumise võib esitada ühes, mitmes või kõigis piirkondades talihooldustööde teostamiseks. Mitme pakkumise esitamine ühele piirkonnale ei ole lubatud.

*Hindamiskriteeriumiks on madalaim ühikhind (käibemaksuta). Edukate pakkujatega sõlmib Nõo Vallavalitsus lepingu talihooldustööde teostamiseks 2018/2019 talveperioodiks.

*Talihoolet teostavad masinad peavad olema varustatud seadmetega, mille abil saab salvestada ja/või jälgida masinate marsruuti või asukohta (nn GPS-seadmed). Seadmete puudumisel korraldab nende paigaldamise Nõo Vallavalitsus.  

Pakkumised lepingulisteks talihooldustöödeks esitada e-posti aadressil vald@nvv.ee või aadressil Voika 23, Nõo alevik, 61601 Tartumaa hiljemalt 16. oktoobril 2018 kella 16.00-ks. Pakkumiste läbivaatamine toimub Nõo vallamajas 16. oktoobril 2018 kell 16.10.

Samuti ootab Nõo Vallavalitsus informatsiooni isikute kohta, kes küll omavad lumetõrjeks sobivat tehnikat, kuid ei soovi võtta endale lepingulisi kohustusi talihooldustööde teostamiseks, aga on valmis abi pakkuma kriisisituatsioonide (raskete ilmaolude) puhul. Informatsioon lumetõrjeks sobiva tehnika kasutamise võimaluste kohta kriisisituatsioonides on oodatud kogu talveperioodi jooksul.

Lisainformatsiooni annab maaosakonna juhataja Aarne Timm, tel. 745 5504, 5340 5828,       e-post aarne@nvv.ee.

Talihoolde piirkonnad 2018-2019

1. piirkond:
Nõo aleviku lõunaosa
Nõo aleviku põhjaosa
Viinamärdi kant

2. piirkond:
Keeri ja Nõgiaru
Meeri
Tõravere keskasula

3. piirkond:
Koondplaan
Vissi küla Pirnaku kant
Vissi küla väikekohad Jõhvi-Tartu-Valga maantte kõrval

4. piirkond:
Illi suvilad
Illi
Uuta, Tamsa, Enno

5. piirkond:
Ketneri, Laguja, Kääni, Etsaste
Luke
Voika

6. piirkond:
Aiamaa, Kolga
Unipiha, Luke pargi ümbrus


VALGUSE FESTIVAL

Neljandat korda peetav Valguse festival pühendub ühekorrga valguse teaduslikule uurimisele, valgusega seotud tehnoloogiatele kui ka nende kunstipärasele kasutamisele. Laupäeval 6. oktoobril Luke mõisas algusega kell 18.34 tutvustatakse valguse erinevaid vorme leedist LED-ini, näha saab tuletantsijaid, võimsat valgusetendust ja isegi nähtamatut valgust kaugelt tähede tagant. Tule kogu perega, piletiraha ei küsita. Näeme Valguse festivalil!

https://www.valgusefestival.ee/et


Nõo Vallavalitsus kuulutab välja Nõo valla elanikuks registreerimise kampaania

Nõo Vallavalitsus kuulutab välja Nõo valla elanikuks registreerimise kampaania.

Kampaania toimub ajavahemikul 01.11.2018 – 18.12.2018.

Kampaania eesmärkideks on registriandmete korrastamine ja uute elanike lisandumine Nõo valda.

Nõo valla elanikuks on end õigus registreerida isikul:

1) kellel on püsiv elukoht Nõo valla territooriumil;

2) kes omab kinnistut (sh. korteriomand) Nõo vallas;

3) kellel on eluruumi omaniku nõusolek.

Igale isikule, kes registreerib end  ajavahemikus 01.11.2018 - 18.12.2018 Nõo valla elanikuks ja kelle eelmine elukoht rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2018 seisuga ei olnud Nõo vald ning kes omab 1. jaanuari 2019 seisuga kehtivat elukoha registreeringut Nõo vallas, makstakse ühekordset toetust 100 eurot.

Kõigi isikute vahel, kelle elukoht on seisuga 1. jaanuar 2019 rahvastikuregistri andmete
kohaselt Nõo vald, loositakse välja viis (5) kolmesaja (300) eurost ühekordset toetust.

Toetus makstakse välja hiljemalt 2019. aasta veebruarikuul.

 


Koostöös peitub jõud ja vägi!

Tartumaa Noorsootöötajate Ühendus esitas 2018.aasta kevadel Tartumaa Arendusseltsi meetmesse 3.1.TASi piirkonda jäävate võrgustike loomine ja arendamine projekti "Tartumaa noorsootöö koostöövõrgustiku arendamine ja võimestamine" ning sai positiivse rahastusotsuse taotletud kogusumma 50 202 euro ulatuses, sellest  Tartumaa Leaderilt 40 162 eurot ja projekti partnerilt Tartumaa Omavalitsuste Liidult 10 040 eurot. Projekti on  kaasatud kõikide Tartumaa omavalitsuste noorsootöö valdkonna spetsialistid ja noortekeskuste noorsootöötajad.

Projekt kestab kolm ja pool aastat ning selle raames toimuvad koolitusprogrammid, mille väljundiks on noortevaldkonna töötajate juhtimisalase kompetentsi arendamine ja IKT pädevuste tõstmine.  Õppereisidel, koostööseminaridel ja teabepäevadel tutvustatakse noorsootöö positiivseid näiteid KOVides, käivitatakse tervist edendavate noortekeskuste pilootprogramm Tartumaa Leader piirkonnas ning välisreisil Soome Vabariiki tutvutakse naaberriigi noorsootöö piirkondliku korralduse ja uute meetoditega.

Lisaks regulaarsele võrgustikutööle ja kontaktkohtumistele valmib Tartumaa noorsootöö koduleht, mis koondab valdkonna olulise info. Oluline on, et ühes väärtusruumis tegutsevad spetsialistid saavad info ühest algallikast ning koostöös kasutatakse mõistlikult väheseid ressursse, mille tulemusena püsib noorsootöö fookuses.

Tunnustuskonkursi loomise mõtteks on esile tõsta noorsootöösse panustanud ning TASi piirkonna noortevaldkonda edendanud inimesi ja organisatsioone.

Tartumaa noorsootöö traditsioone jätkates on oluline hoida koos ja arendada palju aastaid väga hästi toiminud maakondlikku noorsootöö võrgustikku ning tunda koostööst tuge ja õlg-õla tunnet.

Esimene infoseminar ja ideede kogumine toimus käesoleva aasta 21. septembril Laeva Kultuurimajas, kus osales 28 noortekeskuste ja omavalitsuste töötajat, kes vastutavad noorsootöö ja selle koordineerimise eest.

 


Riigivara võõrandamine avalikul kirjalikul enampakkumisel

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 17.10.2018. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee.

Nõo vallas tulevad enampakkumisele järgmised kinnisasjad:

  1. Tartu maakond Nõo vald Nõgiaru küla Perga (52801:001:0752; 4,7 ha; (M)) alghind 25 850.-,tagatisraha 2580.-;
  2. Tartu maakond Nõo vald Nõgiaru küla Jaani (52801:001:0747; 0,99 ha; (M)) alghind 9 900.-, tagatisraha 990.-;
  3. Tartu maakond Nõo vald Nõo alevik Meegleri (52801:001:0753; 4,95 ha; (M)) alghind 34 650.-, tagatisraha 3460.-;
  4. Tartu maakond Nõo vald Tamsa küla Koolipõllu (52801:001:0746; 4,41 ha; (M)) alghind 15 440.-, tagatisraha 1540.-;
  5. Tartu maakond Nõo vald Vissi küla Viskoni (52801:001:0751; 0,9 ha; (M)) alghind 8 100.-, tagatisraha 810.-.

Nõgiaru ja Luke raamatukogud on taas avatud

Nõgiaru raamatukogu on avatud alates 24. septembrist asukohaga Tartu tn 2-10 Nõgiaru külas.
Raamatukogu lahtiolekuajad on:
E, K, N, R 11-17
T 11-18

 

Luke raamatukogu on avatud 25. septembril kell 10-17
Alates oktoobrikuust E-R 10-17 

 

 


Vingugaasist põhjustatud õnnetuste vältimiseks tuleb lasta SPETSIALISTIL GAASISEADMEID KONTROLLIDA ja kindlasti PAIGALDADA VINGUGAASIANDUR.

Tehnilise Järelevalve Ametil (TJA) on oluline ohutusalane teadaanne inimestele, kes kasutavad oma majapidamistes gaasiseadmeid. Kahjuks toimub jätkuvalt vingugaasi mürgistuse juhtumeid, milles inimesed saavad kannatada või halvimal juhul kaotavad elu. Viimane juhtum leidis aset 18. septembril  Kohtla-Järvel (vt: https://www.tja.ee/et/uudised/tja-algatas-menetluse-kohtla-jarvel-aset-leidnud-vingumurgistuse-juhtumi-uurimiseks )

TJA kontrollid näitavad, et kodutarbija gaasipaigaldistega seotud probleemide ning õnnetusjuhtumite peamiseks põhjuseks on omavolilised (ümber)ehitus- ja seadmetööd ilma pädevaid spetsialiste kaasamata. Isetegemise käigus on ruumide planeeringut ning tehnosüsteeme valesti muudetud nii, et gaasil ei ole põlemiseks piisavalt õhku ning tekib vingugaas, mis levib väljatõmbe asemel eluruumidesse. Isetegevusega tekitavad inimesed oma eluruumidesse väga ohtlikke tingimusi.

Inimeste teadlikkuse tõstmiseks ning õnnetuste vältimiseks palume teil levitada infot läbi teie infokanalite ka oma piirkonna inimestele. Gaasiohutuse kohta saab kõige ülevaatlikuma info TJA kodulehelt: https://www.tja.ee/et/gaasiohutuse-meelespea 

Vingugaasist põhjustatud õnnetuste vältimiseks tuleb lasta SPETSIALISTIL GAASISEADMEID KONTROLLIDA ja kindlasti PAIGALDADA VINGUGAASIANDUR.
Gaasiohutuse kohta loe täpsemalt meie kodulehelt:
https://www.tja.ee/et/gaasiohutuse-meelespea

Pea meeles, et vingugaas on värvitu ja lõhnatu, seda ei ole võimalik tunda ega näha ja see tapab kiiresti. Iga väljaminek õnnetuste vältimiseks on tühine võrreldes inimeluga.

 


ELEKTROONIKAJÄÄTMETE KOGUMISRINGILE REGISTREERIMINE

Septembri lõpus on võimalik tasuta üle anda suuremõõtmelisi elektroonikajäätmeid, nagu näiteks pliit, külmkapp, pesumasin, teler. Huvilistel palume hiljemalt 23. septembriks teatada vallavalitsusele (merike@nvv.ee, tel 745 5332) äraantava elektroonika loetelu, asukoht ning kontaktisiku telefoninumber. Pärast registreerimisaja lõppemist anname kõigile huvilistele teada kogumisringi toimumise täpse kuupäeva. Äraviimise päevaks peavad jäätmed olema toodud kas ukse või värava juurde, kuhu on suuremale veokile tagatud ligipääs.

Elektroonikajäätmeid on võimalik viia ka Tartus Turu tn 49 asuvasse jäätmejaama. Jäätmejaam on avatud E-R 10-18 ja L-P 10-16, riigipühadel suletud.


Veesurve kõikumised Nõo alevikus!

AS Emajõe Veevärk teatab, et seoses joogiveepuhasti hooldustöödega võib Nõo alevikus käesoleva nädala sees esineda veesurve kõikumisi.

Hooldustöödega püüame valmis saada 21.septembriks!

Palume vabandust võimalike ebamugavuste pärast!

AS Emajõe Veevärk


Nõo raamatukogu raamatuid saab tagastada ööpäevaringselt

Hea Nõo raamatukogu lugeja.

Nõo vallamaja välisseinale on paigutatud Nõo raamatukogu raamatute tagastuskast, mis võimaldab raamatuid tagastada ajal, mil raamatukogu on suletud.
Kiirustav lugeja võib raamatukogust laenatud raamatuid ja ajakirju kasti poetada ka päevasel ajal.
Tagastatud raamatud tuvastatakse vöötkoodi abil.

Head kasutamist!

Nõo raamatukogu


2019. aasta eelarvetaotlusi saab esitada 15. oktoobrini 2018

Vallavalitsus ootab  2019. aasta eelarve taotlusi hiljemalt 15. oktoobriks 2018.
Info tel 745 5002/ 51 39 146 või e-post: pille@nvv.ee
 

Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 20. septembril 2018 algusega kell 15.00 vallamaja istungite ruumis

Istungi päevakorras:

1. Nõo valla eelarvestrateegia 2019 - 2022 vastuvõtmine. (M. Raudsaar)

2. Nõo valla elanikuks registreerimise kampaania korraldamine. (A. Laul)

3. Vallavara võõrandamine otsustuse korras (Meeri külas Mõisa tee 2 korter nr 15).

(A. Laul)

4. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusest tulenevate ülesannete delegeerimine vallavalitsusele. (P. Raig)

5. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

6. Kohalalgatatud küsimused.

EELNÕUD

Nõo valla eelarvestrateegia 2019 - 2022 

Ülesannete lahendamise delegeerimine Nõo Vallavalitsusele

 


MAAILMAKORISTUSPÄEV

Laupäeval 15. septembril toimub Maailmakoristuspäev.
Koristuspäeva kohta saab infot http://www.maailmakoristus.ee/

Nõo vallas koristatakse Maailmakoristuspäeva raames Keeri külas metsa.
Registreerimine ja täpsem info Rõhu-Meeri-Tõravere koristusala kohta on kättesaadav siit:

https://pointerplanner.com/workspace/WCD2018/area/cxlTB9c6p3iGtxSx8tBs


Ilmunud on Nõo Valla Lehe septembrikuu number

Seekord leiad Nõo Valla Lehest:

Miks on vaja elukohaandmeid hoida rahvastikuregistris täpsed
Ülevaade taasiseseisvumispäeva tähistamisest Nõo veskijärve ääres
Madelin Portugalis Europeade festivalil
Saage tuttavaks: Uued direktorid ja õpetajad
Nõo koguduse suvi
Persoonilugu Ilme Koplimägi
ja palju muud põnevat, ei puudu ka teadete rubriik.

Nõo Valla Leht nr 249 september

Head lugemist!


Enampakkumine kinnisasjade kasutusse andmiseks

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate kinnisasjade kasutamiseks andmiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 20.09.2018. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehelt aadressiga www.maaamet.ee.

Nõo vallas on pakkumisel järgmised kinnisasjad:

  • Tartu maakond Nõo vald Ketneri küla Teeääre kinnisasi (52801:012:0134; 8,40 ha; kasutusala pindala 7,32 ha; (M)) alghind 395.-, tagatisraha 99.-;
  • Tartu maakond Nõo vald Meeri küla Vahevälja kinnisasi (52801:001:0749; 6,20 ha; kasutusala pindala 6,2 ha; (M)) alghind 837.-, tagatisraha 209.-.

OHTLIKE JÄÄTMETE KOGUMISRING NÕO VALLAS Laupäeval 29. septembril 2018

 

Kogumisringi käigus võetakse elanikelt TASUTA vastu järgmist liiki ohtlikke jäätmeid:

vanad päevavalgustuslambid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, vanad ravimid, õlijäätmed (vedelad) ja õlifiltrid, vanad aerosoolipudeleid, lahustijäätmed, liimijäätmed, ohtlike ainetega saastunud pühkmed, taimekaitsevahendite jäägid, värvi- ja lakijäätmed, olmekeemia jäägid ja kahjulike ainetega saastunud taara jne.

Kogumisring liigub ja peatub järgmise ajagraafiku alusel:

10.00-10.15 Nõgiarus Nõo tn 4 kinnistu esisel platsil (endise raamatukogu juures)

10.25-10.45 Tõraveres garaažide juures (Observatooriumi tn 17)

11.05-11.20 Laguja külakeskuse juures

11.30-11.45 Tamsa bussipeatuse juures

11.55-12.15 Luke raamatukogu juures

12.25-12.45 Nõo alevikus vallamaja vastas asuva jäätmepunkti platsil

12.50-13.05 Nõo alevikus Nõgiaru tänavas asuva pakendikonteineri juures

Ohtlike jäätmete kogumisringi teostab Epler&Lorenz AS
Info Nõo valla keskkonnaosakonna telefonilt 7455 332 ja meili aadressilt merike@nvv.ee

 


NÕO VALLA LASTEAEDADE JUHID KÄISID MINISTRI VASTUVÕTUL

Nõo valla lasteaedade juhid osalesid 29. augustil Eesti Ajaloomuuseumi lossipargis Maarjamäel Eesti Vabariigi 100. aastapäevale pühendatud Haridus- ja teadusministri vastuvõtul. Vastuvõtul tänas minister Eesti haridusjuhte senise töö eest ja soovis edu edaspidiseks.

Eesti haridusjuhte tervitasid vastuvõtul minister ja ministeeriumi esindajad, esinesid G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli vilistlaste trio ning folkmuusikaansambel Trad Attack.

 


Kultuurimaja huviringid kutsuvad osalema! Tule ja leia sinagi endale sobiv huvitegevus.

ELUKOHAANDMED TASUB RAHVASTIKUREGISTRIS HOIDA TÄPSETENA

Et mitte ilma jääda avalikest teenustest, tasub kohalikule omavalitsusele oma täpsed elukohaandmed esitada kõigil neil, kelle andmed praegu on vaid omavalitsuse täpsusega (puudub küla või tänav, maja- või korterinumber).

Uuel aastal jõustub rahvastikuregistri seaduse muudatus, mille tulemusena jäävad rahvastikuregistris tühjaks nende inimeste elukoha andmed, kes pärast kolimist pole oma elukoha andmeid uuendanud ja kelle puhul eelmise korteri või maja omanik on palunud nad enda juurest välja registreerida. Selle tulemusena on inimese elukoht praegu linna või valla täpsusega. „Soovitame kõigil, keda muudatus puudutab, esitada esimesel võimalusel oma täpsed elukohaandmed omavalitsusele. Andmete muutmist ei tasu jätta viimasele hetkele, sest muidu võib jaanuaris tabada halb üllatus, kus inimene jääb ilma elukohaga seotud avalikest teenustest nagu lasteaiakoht, juhiloa pikendamine vms," ütleb siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas. Siseministeerium saatis aprillis kõikidele neile, kes sihtgruppi kuuluvad ja kelle meiliaadress on rahvastikuregistris olemas, ka kirjaliku teavituse e-kirja näol. Kordusteavitus on plaanis sügisel. Samas sihtgrupist ligi kolmandiku meiliaadresse rahvastikuregistris ei ole.

Elukoha registreerimine on lihtne: seda saab teha paari minutiga eesti.ee veebilehel, samuti võib selleks pöörduda kohalikku omavalitsusse nii isiklikult, posti kui e-posti teel. Täna kehtiva seaduse kohaselt on inimesel kohustus oma elukoha andmeid uuendada 30 päeva jooksul alates uude elukohta elama asumisest, uuest aastast on see tähtaeg 14 päeva.

Muudatus puudutab praeguse seisuga enam kui 38 000 inimest, kellest ligi 40 protsenti on välisriikide kodanikud. Tõenäoliselt on märkimisväärne osa neist tegelikult Eestist lahkunud. Nii korrastatakse rahvastikuregistri andmeid ja saavutatakse täpsem teadmine Eesti rahvastiku kohta. Eesti plaanib 2020. aastal toimuva rahvaloenduse esimest korda läbi viia registripõhiselt. Rahvastikuregister on üks olulisematest andmekogudest, kust saadakse andmed registripõhise loenduse läbiviimisel ja oluline on lähtuda võimalikult täpsetest andmetest.

Tegelike elukoha andmete esitamine on kasulik nii inimesele endale, kohalikele omavalitsustele kui ka riigile. Elukoha registreerimisega omandab inimene õiguse valida kodukoha omavalitsuse juhte ning saada sealt teenuseid ja toetusi. Riigiasutused saadavad kutseid, näiteks vähi sõeluuringule, just rahvastikuregistrisse registreeritud aadressil. Ja mis samuti tähtis: kui inimese elukoht on registreeritud õigele aadressile, laekuvad tema makstavad maksud tegelikku elukohta ja kohalik omavalitsus saab talle selle eest pakkuda paremaid teenuseid, korras teid ja ilusat ümbruskonda, kooli- ja lasteaiakohti lastele.


Nõo lasteaed Krõll pakub tööd õpetaja assistendile

Nõo lasteaed Krõll otsib sõimerühma õpetaja assistenti 
Avaldus ja  cv  saata kroll@nvv.ee või Kivi 6, Nõo, Tartumaa hiljemalt 31.08.2018

Info 53051360 või  7455185

 


NÕO VALLAVALITSUS MAKSAB TOETUST ESIMESSE KLASSI MINEVALE LAPSELE

Toetust makstakse lapse eest, kes läheb esmakordselt esimesse klassi. Toetust saab taotleda lapsevanem või muu last kasvatav isik, kellele makstakse lapse eest riiklikke peretoetusi.

Nii lapse kui toetust taotleva isiku elukoht peab rahvastikuregistri andmetel olema 1. augusti seisuga Nõo vallas.

Toetuse suurus on 40 €

Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vormikohase avalduse ajavahemikul 1. august kuni 30. september

Toetus kantakse taotleja arveldusarvele või makstakse erandkorras välja sularahas hiljemalt 15. oktoobriks.

Avalduse vorm


Nõo valla 2019- 2022 aasta eelarvestrateegia eelnõu avalikustamine toimub ajavahemikul 21.08 kuni 03.09.2018

Nõo Vallavalitsus avalikustab Nõo valla eelarvestrateegia 2019 – 2022 eelnõu.
Avalik väljapanek kestab 21.08.2018 – 03.09.2018
Ettepanekud strateegia eelnõu muutmiseks või täiendamiseks esitada kirjalikult aadressil pille@nvv.ee.
Avalik arutelu avalikustamise kestel laekunud ettepanekute arutamiseks toimub 04.09.2018 kell 17.00 Nõo vallamaja nõupidamiste ruumis (ruum nr 213).

EELNÕUD

Esimene koolipäev Nõo põhikoolis ja Nõo muusikakoolis

1. september Nõo Põhikoolis:
1. septembril tulevad kooli 1. ja 9. kl õpilased.
Koguneda kell 10.45 oma klassiruumidesse. Aktus algab kell 11.00

 

Nõo Muusikakooli 2018/2019. õppeaasta avaaktus toimub esmaspäeval, 3. septembril kell 14.00 muusikakooli saalis.

NÕO VALLAVOLIKOGU ISTUNG TOIMUB NELJAPÄEVAL, 16. AUGUSTIL 2018 ALGUSEGA KELL 15.00 VALLAMAJA ISTUNGITE RUUMIS

Istungi päevakorras:

1. Lisaeelarve vastuvõtmine. (M. Raudsaar, P. Sügis)

2. Nõo valla eelarvestrateegia 2019 - 2022 eelnõu tutvustamine. (M. Raudsaar, P. Sügis)

3. Ühishanke „Uuenduslike noorsootöö mudelite väljatöötamine ja rakendamine noorte

sotsiaalse tõrjutuse ennetamiseks" tutvustamine. (A. Laul)

4. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

5. Kohalalgatatud küsimused.

 

EELNÕUD

Nõo valla 2018. aasta II lisaeelarve

 


Muudatused Nõo Valla Lehe toimetamisel

Nõo valla lehe toimetus teavitab, et

* Lehe materjalide vastuvõtmine toimub  lehe ilmumisele eelneva kuu viimase päevani (kaasa arvatud).

* Tähtaega ületanud ehk 1. kuupäeval või hiljem saabuvad materjalid loetakse hilinenult saabunuks ja need  lehes ei ilmu või ilmuvad  järgnevas lehes, kui nad ei ole  kaotanud aktuaalsust.

* Et tagada lehe ilmumise tähtaja järgimine, tuleb Nõo Valla Lehe toimetuskolleegium kokku iga kuu esimesel tööpäeval (kell 10.00) ja vaatab üle, missugused materjalid on laekunud ja  kas on materjale, mis jäid ilmumata eelmises lehes (kuid ei ole kaotanud oma aktuaalsust).

* Lisaks vaadatakse üle,  kas kõik lood mahuvad lehte täismahus või kas laekunud materjalist  piisab lehe plaanipäraseks väljaandmiseks.

* 1. kuni 5. kuupäevani toimub lehe tehniline toimetamine.

* Nõo Valla Lehe kojukande ajaks loetakse ajavahemikku 9. kuni 12. kuupäev, kuid mitte hiljem kui 15. kuupäev.

 

Nõo Valla Lehe toimetuskollegium 


Nõo vallavalitsus viib läbi suulise enampakkumise Nõo vallale kuuluvate kinnisasjade võõrandamiseks

Nõo Vallavalitsus korraldab 23. augustil 2018 Nõo vallamajas, ruumis nr 213, suulise enampakkumise alljärgnevate Nõo vallale kuuluvate objektide müügiks:

 1. Meeri külas aadressil Mõisa tee 5-3 asuv korteriomand (registriosa nr 3794404, katastritunnus 52801:002:0074), mis moodustab 129/2268 mõttelist osa kinnistust ja mille eluruumi üldpindala on 12,90 m², alghinnaga 100 eurot, enampakkumise sammu suurus 10 eurot.

Enampakkumine algab kell 16.00.

2. Meeri külas asuv Koolimaa kinnistu (registriosa nr 2908304, katastritunnus 52801:009:0153), pindalaga 4,46 ha, sihtotstarbega maatulundusmaa 100%, alghinnaga 9900 eurot, enampakkumise sammu suurus 100 eurot.

Enampakkumine algab kell 16.15.

Osavõtutasu on 10 eurot objekti kohta.

Osavõtutasu maksta Nõo vallavalitsuse raamatupidamisse või kanda üle Nõo vallavalitsuse kontole nr EE861010102020385004 SEB pangas või kontole nr EE192200221015573738 Swedbankis hiljemalt 22. augustil 2018 kella 15-ks.

Ostu-müügi vormistamiseks tehtavad kulutused kannab ostja.

Varaga tutvumiseks leppida kokku aeg telefonil 745 5108.

 


Laskeharjutused Kahna karjääris 04. augustil

Kahna karjääris toimuvad SRA-laskespordi treeningud 04.08.2018 kell 11.00-18.00.
Palume olla ettevaatlikud seal kandis liikumisel.

 

 


Nõo Veskijärve supluskoht

Kuumal suvepäeval on võimalik käia Nõo Veskijärve ääres asuvas ametlikus supluskohas. Käesoleval aastal on Terviseamet kontrollinud Nõo Veskijärve suplusvee kvaliteeti kolmel korral. Sarnaselt varasematele aastatele on ka käesoleval aastal vesi vastanud nõuetele. Veeproovide tulemustega on võimalik tutvuda Tervisekaitseameti kodulehel. Ametliku supluskohaga ei kaasne rannavalvet, seepärast palume endiselt olla tähelepanelik ja oma võimeid mitte üle hinnata. Suplushooajal on suplusala tähistatud poidega.
Samas tuletame meelde, et loomapidajal on jätkuvalt keelatud viibida koera ja/või kassiga muuhulgas ka rannas ning ujutada või pesta koera ja/või kassi avalikes veekogudes välja arvatud vetelpäästekoerad ja koerad vetelpääste väljaõppel.

Nõo Veskijärve suplusvee analüüside tulemused

Täiendav informatsioon supluskohtade kohta Tervisekaitseameti kodulehelt

 


Veekatkeskus Nõo alevikus

AS Emajõe Veevärk annab teada, et seoses ootamatu pumba rikkega on 24. juulil 2018 veekatkestus Nõos, mistõttu on häiritud piirkonnas vee kättesaadavus.

Taastame veeühenduse esimesel võimalusel.

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!

Lugupidamisega

AS Emajõe Veevärk
Avariitelefon (24h):+372 515 5077


Seoses põrandahooldustöödega vallamajas on muudatused vallavalitsuse ja raamatukogu töös

Nõo vallavalitsus töötab 27. juulil kella 12-ni.
Nõo raamatukogu on 27. ja 28. juuli suletud.

                                                  Vabandame ebamugavuse pärast

 


Naiskodukaitse andis maakaitsepäeva raames korraldatud heategevusloterii tulu üle Nõo vallavanemale

23. juunil Nõo vallamaja juures aset leidnud Maakaitsepäeva raames korraldas Naiskodukaitse Tartumaa ringkond traditsiooniliselt heategevusliku loterii, millest saadud tulu otsustati sel aastal annetada Nõo Noortekeskusele kohaliku noorteelu elavdamiseks.

16. juulil 2018 andis Naiskodukaitse Tartu Ringkonna kultuurgrupi juht Kadi Kuusmann loteriil kogutud 1718 eurot üle Nõo vallavanemale Rain Sangernebo'le.

Koosviibimisel osalesid ka Nõo Noorteaktiivi liikmed Kaisa Hanko ja Kätlin Ilves, kes tutvustasid veidi, mis neil annetusrahaga plaanis teha on. Nimelt on noorteaktiiv enda kanda võtnud vastutusrikka ülesande korraldada sel aastal, 8. septembril Nõos Tartumaa Noortepäev, mis on traditsiooniline Tartumaa noorte suvelõpusündmus ning toimub sel aastal juba kümnendat korda.

Suur aitäh Naiskodukaitse Tartumaa ringkonna liikmetele, kes loterii korraldamisse panustasid ja kõiki neidki, kes loteriid ostsid.

Kaunist suve jätku ja kohtumiseni Tartumaa Noortepäeval!

Egle Hänilane
Nõo Noortekeskus


Omniva teavitab Nõo valla postipunkti sulgemisest

Omniva annab teada, et alates 31.07.18 on Nõo postipunkt (Meie poes) suletud.

Kliendid saavad kasutada postiteenuseid endale lähimas postiasutuses või tellida kirjakandja koju/tööle. Ettevõtted või inimesed, kes elavad maapiirkonnas või asuvad lähimast postkontorist kaugemal kui 5 km on kirjakandja tellimine tasuta.

Postmarkide, kaartide ja ümbrike müügiks oleme sõlminud lepinguid alternatiivsete müügikohtadega, et kliendid saaksid mugavalt osta kõike kirja saatmiseks vajalikku.

Lähim postiasutus

Elva postkontor, Puiestee tänav 1, Elva

E,K 11.00-15.00 ja 15.30-19.00
T,N,R 10.00-15.00 ja 15.30-18.00
L,P suletud

Lähim pakiautomaat
 Nõo Vallamaja pakiautomaat, Voika 23, Nõo

 Teenus kirjakandjaga tööle/koju
 Kõikidel ettevõtetel ja inimestel on võimalik tellida teenuse osutamiseks kirjakandja koju või kontorisse. 
Kirjakandjat saab tööle/koju tellida meie kliendiinfo telefonilt 661 6616.
Tellimusi võtame vastu E–R kell 9–20 ja L-P 9-15.

Kirjakandja osutab järgmisi teenuseid:

  • kirisaadetise, postipaki, kullerpaki vastuvõtmine ja kättetoimetamine;
  • rahakaartide kättetoimetamine;
  • ajakirjade ja -lehtede tellimuste vormistamine
  • postimaksevahendite müük
  • maksete vahendus

 

Postmarkide müügikohad
Postmarkide lähimad müügikohad leia Omniva kodulehelt: https://www.omniva.ee/era/veel/edasimuujad

Loodame, et pakutavad alternatiivid teevad postiteenuste kasutamise maksimaalselt mugavaks. Täname mõistva suhtumise ja hea koostöö eest.

Omniva

 


Nõo vallavalitsus maksab toetust esimesse klassi minevale lapsele

Toetust makstakse lapse eest, kes läheb esmakordselt esimesse klassi. Toetust saab taotleda lapsevanem või muu last kasvatav isik, kellele makstakse lapse eest riiklikke peretoetusi.

Nii lapse kui toetust taotleva isiku elukoht peab rahvastikuregistri andmetel olema 1. augusti seisuga Nõo vallas.

Toetuse suurus on 40 €

Toetuse taotlemiseks esitab lapsevanem vormikohase avalduse ajavahemikul 1. august kuni 30. september

Toetus kantakse taotleja arveldusarvele või makstakse erandkorras välja sularahas hiljemalt 15. oktoobriks.

Avalduse vorm


Eestis toimub leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuring

Sattusid statistikaameti uuringusse? Osale kindlasti!

Statistikaamet saatis kevadel enam kui 10 000 Eesti inimesele teate, et nad on sattunud „Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringusse". Hoolimata uuringu pikast nimetusest on küsimustik üsna lühike ja lihtne ning selle täitmine ei võta aega rohkem kui viis minutit.

Statistikaamet viib läbi maist oktoobrini toimuvat leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringut, millega testitakse registripõhise rahva ja eluruumide loenduse metoodika kvaliteeti. Uuringu käigus küsitletakse ligi 30 000 inimest.

2021. aastal plaanib statistikaamet rahva ja eluruumide loenduse korraldada registriandmete põhjal, mis tähendab, et inimeste käest andmeid ei küsita, vaid need pannakse kokku erinevate registrite abil.

Registrite andmetele tugineva loenduse tegemisel on suurim probleem registreeritud ja tegeliku elukoha erinevus, mille mõju tuleb eriti selgelt esile, kui hakata registrite andmete põhjal määrama leib- ja perekondi. Probleemi lahendamiseks on statistikaamet loonud püsielanike määramise reeglid, mille abil hinnatakse, kas isik elab uuringuperioodil Eestis või on välismaale läinud. Statistikutele pole praegu selge, kui õiged on registrites sisalduvad andmed. Selle selgitamiseks tehaksegi uuring, mille juures arvestatakse, et inimesed ankeedile vastates annavad täpseid ja õigeid andmeid.

Andmete analüüsimise tulemusena saavad statistikaameti inimesed teada, kas registritest saadud andmeid võib loendusel kasutada või tuleb neid täiendavalt kontrollida ja täpsustada.

Kulutades mõned minutid „Leibkonna ja elukoha andmete võrdlusuuringu" küsimustiku täitmisele hoitakse kokku paljude inimeste ajakulu, kui Eestis õnnestub 2021. aasta loendus teostada registripõhiselt, s.o ilma inimestelt nende andmeid küsimata.

Uuringu tulemused avaldab statistikaamet 2018. aasta lõpus.

Ene-Margit Tiit
Statistikaamet rahvastikustatistika ekspert


MUUDATUSEST TARTU MAAKONNA BUSSILIIKLUSES

Alates 01.07.2018 kehtib MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskuse poolt korraldataval, avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval, Tartu maakonna bussiliinidel piletihind null eurot ( 0€ ). Nulleurone piletihind maakondlikel bussiliinidel kehtib ka Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Järvamaal, Jõgevamaal, Viljandimaal, Ida-Virumaal, Hiiumaal, Saaremaal ja Läänemaal.

Kõikide busside elektroonilistel tabloodel, mis asuvad bussi ees ja küljel, on pärast marsruudi kuvamist kiri TASUTA või on bussi aknal silt TASUTA.

Tartu maakonnaliini bussides kehtivad juba kasutuses olevad ühiskaardid. Vajadusel saab ühiskaardi osta bussijuhilt või ühiskaardi müügipunktidest. Ühiskaardi hinnaks on 2 €. Täiendavalt raha ühiskaardile laadida ei ole vaja kui te ei soovi sõita sama kaardiga kohtades, kus tasuta transport ei kehti, näiteks Tartu linn. Tartu linna bussikaardiga saab maakonnaliinidel sõita tasuta.

Bussi sisenedes tuleb ühiskaart valideerida bussijuhi juures olevas validaatoris ning öelda bussijuhile sihtkoht. Ühiskaardi valideerimata jätmine võrdub piletita sõiduga ning on karistatav kuni 10 trahviühikuga.

Eesti erinevad ühiskaardid on ristkasutuses. Tähelepanelik peab olema erinevate linnade ja maakondade osas – sest igal pool ei ole ühistransport tasuta.

Tasuta saab sõita ka teistesse maakondadesse kus kehtib tasutasõidu võimalus.

Täiendav informatsioon: 7305253 või 7305252 ja e-post transport@tartumaa.ee

Kasulikud viited:

  • Kõikide liinide sõiduplaan on kättesaadav Maanteeameti hallatavas infoportaalis peatus.ee. (http://peatus.ee/#route_search)
  • Ühiskaarte müüakse Go Busi bussides ning ühiskaardi müügipunktides (https://tartu.pilet.ee/pages/retailers)
  • Täpsem info ühiskaardite ristkasutuse kohta leiate pilet.ee (https://www.pilet.ee/cgi-bin/splususer/splususer.cgi)

Surnuaiapüha

1. juulil 2018 kell 11.00  Nõo kalmistul surnuaiapüha jumalateenistus.

Rahastati Nõo-Elva kergliiklustee rajamist

Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) toetas 20 piirkondade konkurentsivõime tugevdamise (PKT) projekti Järva, Lääne, Tartu, Viljandi ja Valga maakonnas ligikaudu 20 miljoni euroga. Investeeringute mõjul saavad otsest kasu üle 150 erineva ettevõtte turismi-, tööstus- ja tootmisvaldkonnas.

Tartumaal toetati selles voorus seitset projekti. Keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamise projektina toetati ka Nõo valla poolt esitatud Nõo-Elva kergliiklustee rajamist 1 696 839,70 euroga. Nõo valla omafinantseering on umbes 300 000 eurot.

Toetuse abil ehitatakse välja kergliiklustee Nõo valla Järiste külast läbi Nõo aleviku kuni Tõravere raudteepeatuseni ja sealt Elva linnani. Kokku ca 10,3 km pikkuse kergliiklusteega luuakse kogukonnale paremad ühenduste võimalused erinevate transpordisõlmede (bussipeatused, rongipeatused), elukoha, lasteaia, kooli, töökohtade ja vabaaja sisustamise kohtade vahel. Esimeste töödega alustatakse käesoleval aastal ja tööd lõpevad 2020 aasta lõpuks.

PKT toetuse abil on võimalik teha investeeringuid sihtkoha eripära rõhutavate turismiatraktsioonide arendamiseks, ettevõtlusele vajaliku tugitaristu rajamiseks tööstus- ja ettevõtlusalade juurde, inkubatsiooni- ja tootearendusvõimaluste väljaarendamiseks, linnakeskuse avaliku ruumi ettevõtlusele atraktiivsemaks muutmiseks ning keskuste ja tagamaa vaheliste ühenduste arendamiseks.

Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise investeeringute toetust (PKT) kaasrahastab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fond.


22. juunil on vallavalitsuses lühendatud tööpäev

22. juunil teenindame teid kella 12.00-ni.
             Ilusaid pühi!
 

Juulist saavad sügava puudega täisealiste inimeste hooldajad lisapuhkepäevi

Alates 1. juulist on tööl käivatel sügava puudega täisealise inimese hooldajatel võimalik kasutada oma tööandja juurest kalendriaastas kuni viis tööpäeva lisapuhkust.

Lisapuhkepäevi saab oma tööandjalt küsida töötaja, kes hooldab oma sügava puudega lähedast. Sügava puudega inimese lähedane on tema õde, vend, poolõde, poolvend, ema, isa, vanem või vanavanem, abikaasa või registreeritud elukaaslane kooseluseaduse tähenduses. Samuti saavad puhkepäevi kasutada sügava puudega täisealise inimese eestkostjad või kohaliku omavalitsuse määratud ametlikud hooldajad.

Hoolduspuhkust on võimalik võtta kõik viis tööpäeva korraga või ka päevade kaupa ja seda saab kasutada kalendriaasta jooksul.

Hoolduspuhkuse kasutamiseks peab töötaja selles tööandjaga kokku leppima ja selle kohta avalduse esitama. Vajadusel on tööandjal õigus küsida hoolduspuhkuse õigust tõendavaid lisadokumente, milleks võib olla näiteks: 

* kehtiv sügava puude raskusastme tuvastamise otsus hooldatava kohta;

väljavõte nt rahvastikuregistrist, mis tõendab, et puhkust kasutada sooviv töötaja on hooldatava lähedane, eestkostja või hooldaja.

Puhkusetasu arvestatakse lisapuhkepäevade eest alampalga määras, mis 2018. aastal on 23,62 eurot päevas. Puhkusetasu maksab töötajale välja tööandja, kes saab selle hiljemalt 3 kuu jooksul pärast puhkuse kasutamist sotsiaalkindlustusametilt tagasi taotleda.

Rohkem infot tasustatud hoolduspuhkuse kohta leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/puue-ja-hoolekanne/puudega-inimesele#Tasustatud%20hoolduspuhkus. Tööandjatele puhkustasu hüvitamise korra kohta saab infot samuti ameti kodulehelt www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed-pered/perehuvitiste-liigid/lisapuhkepaevad-isale-puudega-lapse-vanemale-ja-lapse-rinnaga#Tasustatud%20hoolduspuhkus.

 


Päästeamet kutsub Eesti elanikke üles tegema jaanituld ohutult

Hoolimata ennustatavast jaaninädala vihmast jätkub kogu Eestis suure tuleohuga aeg. See tähendab, et meie metsad, põllud ja ka koduaiad on pika kuivaperioodiga muutunud äärmiselt tuleohtlikuks ja see tuleoht kestab.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on pikk põuaperiood tekitanud looduses hoopis teistsuguse olukorra, kui oleme tavapäraselt harjunud. „Päästeamet ei ole minu mäletamist mööda nii varakult ja kogu Eesti territooriumi hõlmavat suure tuleohuga aega välja kuulutanud," sõnas Kuno Tammearu. Päästeamet on iga-aastaselt teavitanud Eesti inimesi ohutu jaanitule tegemise võtetest, kuid sellel aastal kutsub Päästeamet üles erilisele ettevaatlikkusele. „Jaanipäevatunde loomiseks piisab ka väikesest lõkkest või turvalisest õueküünlast – oluline on seltskond, kellega jaanipäeva tähistad. Eestlaste jaanipäeva traditsiooniks on suur lõke ja sellest üle hüppamine, kuid sellel aastal kutsume üles tegema lõkkeid suurusega, millest saab üle astuda," lisas Kuno Tammearu.

Päästeamet kutsub inimesi üles hakkama oma seltskonna jaanipäevalõkke valvuriks ja registreerima oma ohutu lõke siin - https://jaanituli.geoape.com/ . Lisaks hoia silm peal ka Päästeameti Facebooki lehel ja uuri, kuidas võita omale jaanipäevaks uhke ohutuspakett.

Tutvu jaanijuhi meelespeaga Päästeameti kodulehel - https://www.rescue.ee/et/paasteamet/uudised/uudis.html?id=hoia-jaanilokkel-silm-peal. Lõkete tegemise, grillimise ja muude tuleohutusalaste küsimustega pöördu päästeala infotelefoni 1524 poole.

PÄÄSTEAMET


Pakendikoti teenus Nõo alevikus

Nõo alevikus osutab OÜ Tootjavastutusorganisatsioon eramajadele tasuta pakendikoti teenust, mille raames on võimalik regulaarselt vabaneda oma pakenditest (segapakend). Eramaja omanik saab jätta pakendikotid nähtavale kohale, näiteks olmejäätmete konteineri kõrvale ning graafikujärgsel kogumispäeval viib kogumisauto need ära. Täis kilekottide asemele jäetakse alati uued tühjad kilekotid. Pakendikoti täitmise juhendit loe siit.

Teenuse tellimine ja rohkem informatsiooni Tootjavastutusorganisatsiooni kodulehel http://www.tvo.ee/pakendikott


Kodukant Tartumaa kuulutab välja Tartumaa aasta küla 2018 konkursi

Konkursile saab esitada küla, külade piirkonna või aleviku. Lisaks omavalitsustele võivad ettepanekuid esitada ka kodanikeühendused ja üksikisikud. Kandidaadi kohta täidetud ankeet tuleb saata e-postiga aadressil konkurss@kodukanttartumaa.ee hiljemalt 13. augustiks 2018.

Konkursi eesmärk on avaldada avalikku tunnustust küladele tulemusliku tegutsemise eest ning teadvustada üldsusele maa- ja külaelu olulisust.

Liikumine Kodukant on alates 2005. aastast üle aasta kutsunud üle Eesti märkama ja märkima tegusaid külasid. Külade hindamisel arvestatakse külakogukonna ühtsust ja arengut kolmel viimasel aastal, koostöö-valmidust, avatust ja tuntust maakonnas ja kaugemal, küla välisilmet ja heakorda, atraktiivsust, elanike osalemist kultuuri- ja spordiüritustel, koostööd omavalitsusega, küla arengukava olemasolu.

Kodukant Tartumaa poolt moodustatud komisjon, kuhu kuuluvad Tartumaa Omavalitsuste Liidu, Kodukant Tartumaa, Tartu Ärinõuandla ja viimati valitud Tartumaa aasta küla esindaja, tutvub kandidaatküladega ankeetide alusel ja käib külades kohapeal ette teatatud ajal suve lõpus. Võitja kuulutatakse välja Tartumaa kodanikeühenduste tänuüritusel novembris 2018.

Tartumaa Aasta Küla 2018 osaleb üleriigilisel aasta küla konkursil 2019. aastal.

Ankeet konkursil osalemiseks on saadaval Kodukant Tartumaa kodulehel www.kodukanttartumaa.ee


Nõo Vallavalitsus kuulutab välja konkursi Nõo Põhikooli direktori vabaneva ametikoha täitmiseks

Kandidaadilt eeldame:

vastavust Haridus- ja teadusministri 29.08.2013 määruses nr 30 „Direktori, õppealajuhataja, õpetajate ja tugispetsialistide kvalifikatsiooninõuded" § 2 lõike 1 nõuetele;

teadmisi nüüdisaegsest õpikäsitlusest ja eelarvelise asutuse majandamise alustest;

koostöötahet ja meeskonnajuhtimise oskust;

analüüsi- ja planeerimisoskust;

vastutustundlikkust, korrektsust ja täpsust;

väga head suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust.

Kasuks tuleb:

töökogemus haridusvaldkonnas;

hea arvuti kasutamise oskus.

 

Konkursil osalemiseks tuleb kandideerijal esitada:

kirjalik avaldus ja CV;

visioon kooli arengust (max à 4 lehel);

kvalifikatsiooninõuetele vastavust tõendavate dokumentide koopiad.

Eeldatav tööleasumise aeg 15. august 2018.

 

Dokumendid esitada hiljemalt 28. juunil 2018 e-posti aadressile vald@nvv.ee või saata Nõo vallavalitsuse aadressile Voika 23, Nõo alevik 61601, Tartumaa.

Konkursil osalevad kandidaadid, kelle avaldus laekub tähtaegselt.


Nõo vallavalitsus maksab põhikooli või gümnaasiumi lõpetajale toetust

Seoses põhikooli või gümnaasiumi lõpetamisega makstakse toetust põhikooli või gümnaasiumi lõpetanud isikutele, kelle elukohaks rahvastikuregistri andmetel vähemalt kuus kuud enne kooli lõpetamist on Nõo vald.
Toetust saab taotleda nelja kuu jooksul pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist.

Toetuse taotlemiseks vajalikud dokumendid ja toetuse maksmine:
1) avaldus, kuhu on märgitud ka taotleja arveldusarve number;
2) põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist tõendav lõputunnistus;
3) isikut tõendav dokument või selle koopia.

Kooli lõpetajate toetuse suurus:
põhikooli lõpetamise toetus 45 €
gümnaasiumi lõpetamise toetus 50 €

Toetuse blankett

 

 


Luke raamatukogu on suletud töötaja haigestumise tõttu


Ilmunud on Nõo Valla Lehe juunikuu number

Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 14. juunil 2018 algusega kell 15.00 Tartu Observatooriumi külastuskeskuses (Tõraveres)

Istungi päevakorras:

 1. Revisjonikomisjoni kirjaliku aruande ärakuulamine Nõo valla konsolideerimisgrupi 2017. aasta majandusaasta aruande kohta ja lühiülevaate komisjoni tegevusest (S. Pastak)

2. Nõo valla majandusaasta aruande kinnitamine. (P. Sügis)

3. Nõo valla 2018. aasta I lisaeelarve vastuvõtmine. ( M. Raudsaar, P. Sügis)

4. Nõusoleku andmine garantiilepingu sõlmimiseks (M. Raudsaar, P. Sügis)

5. Nõo vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine.

(R. Sangernebo)

6. Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise toetuse määramise tingimused ja kord. (E. Mölter)

7. Lao tn 1a asuva kinnistu (nn sotsiaalmaja krunt) Nõo valla omandisse taotlemine.

(A. Timm)

8. Nõo Põhikooli arengukava 2018-2021 kinnitamine. (J. Järveoja)

9. Eelarvestrateegia tutvustamine. (M. Raudsaar, P. Sügis)

10. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

11. Kohalalgatatud küsimused.

EELNÕUD


HAJAASUSTUSE PROGRAMMI 2018. AASTA TAOTLUSVOOR ON AVATUD KUNI 11. JUUNINI

 Hajaasustuse programmi 2018. aasta taotlusvoor on avatud 09. aprill – 11. juuni.

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele inimestele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemidekanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidegaseotud tegevusi. 

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt selles majapidamises, millele nad toetust taotlevad. Alaline elukoht tähendab seda, et taotleja veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast majapidamises. Samuti peab taotlejal olema rahvastukuregistri andmete kohaselt majapidamisse sissekirjutus katkematult vähemalt alates 01. jaanuarist 2018 kuni toetuslepingu sõlmimiseni.

Täpsemalt on kirjutatud Hajaasustuse programmist siin

Täiendav informatsioon: 
Sven Tarto
keskkonnaosakonna juhataja 
tel 745 5332, 505 1067
e-kiri sven@nvv.ee

 


Laskeharjutused Kahna karjääris 16. juunil

Kahna karjääris toimuvad SRA-laskespordi turvakursused 16. juunil kell 11.00-18.00.
Palume olla ettevaatlikud seal kandis liikumisel.


Juunikuu kultuurisündmused leitavad Nõo kultuurikalendris

 


Nõo Veskijäreve supluskoht ootab ujuma

Nõo Veskijärve ääres on taaskord avatud ametlik supluskoht. Ametlik suplushooaeg kestab 1. juunist kuni 31. augustini. Suplushooaja jooksul võetakse järvest regulaarselt veeproove. Veeproovide tulemustega on võimalik tutvuda Tervisekaitseameti kodulehel.  Ametliku supluskohaga ei kaasne  rannavalvet, seepärast palume endiselt olla tähelepanelik ja oma võimeid mitte üle hinnata. Suplushooajal on suplusala tähistatud poidega. Enne vette minekut hinda alati kriitiliselt vee temperatuuri, läbipaistvust, sügavust, voolu, lainetust, veekogu kaldaid ja põhja tüüpi. Ära hüppa tundmatus kohas vette! Ära jäta lapsi kunagi veekogu ääres järelvalveta. Õpeta oma lapsele juba varakult selgeks ujumisoskus ja räägi veega seonduvatest ohtudest.

Suplusvee analüüside tulemused Terviseameti kodulehel.

 


Omniva pakiautomaat Nõos

Nõo vallamaja kultuurimaja poolsesse seina paigaldati 25. mail Omniva pakiautomaat.
Omniva pakiautomaadist saab paki saata ja välja võtta olenemata nädalapäevast 24 tundi ööpäevas.


Vanad põllumajandushooned võivad olla ohtlikud

Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) juhib tähelepanu vanadele põllumajandushoonetele, millest paljud võivad olla amortiseerunud ning seetõttu ohtlikud.  Selliseid nõukogudeaegseid ja veel vanemaid hooneid (nt laudad, tootmishooned, töökojad, kuivatid, heinaküünid jms) on üle Eesti palju. Osa neist on kasutusel aastaringselt või hooajaliselt ning osa seisab kasutuseta.

Kevadel, mil põllumajandussektor aktiveerub, leiavad need hooned rohkem kasutust ja omanikel tuleks need ohutuse tagamiseks ja õnnetuste ärahoidmiseks üle vaadata. Viimastel aastatel on ette tulnud juhtumeid, kus hoone konstruktsioon või mõni selle osa on purunenud ning tekitanud lisaks varalisele kahjule ka vigastusi inimestele. 

Ehitusseadustiku kohaselt peab ehitis olema nii ehitamise kui ka kasutamise vältel ohutu inimesele, varale ja keskkonnale. Ohutuse tagamise eest vastutab kogu ehitise olemasolu vältel omanik, kes peab tagama ka ehitise püsivuseks ja ohutuks kasutamiseks asjatundliku korrashoiu.

Kui ehitise omanikul tekib kahtlus ehitise püsivuses või tal puuduvad vajalikud oskused selle hindamiseks, on soovitatav tellida ehitise erakorraline audit spetsialistilt ehk pädevalt isikult. Ehitusinseneride pädevust kontrollib ja kutsetunnistusi väljastab Eesti Ehitusinseneride Liit, kellelt saab infot ka väljastatud kutsetunnistuste ehk pädevate isikute kohta.

Kui on tekkinud juba selline olukord, kus ehitis on muutunud ohtlikuks, tuleb koheselt kasutamine lõpetada ning takistada kõrvaliste isikute ligipääs ehitisele. Ohutus peab olema tagatud ka nende ehitiste puhul, mis ei ole enam kasutuses.

TJA kutsub kõiki üles – kui märkate ohtlikku ehitist, andke teada kohalikule omavalitsusele või Tehnilise Järelevalve Ametile.

Anu Võlma
Avalike suhete peaspetsialist
667 2031/ 50 11 585
anu.volma@tja.ee  
www.tja.ee Tehnilise Järelevalve Amet

 

 

 


Kohanime määramise eelteade

Vastavalt kohanimeseaduse § 6 lõikele 8 avalikustab Nõo Vallavalitsus korralduse eelnõu „Liikluspinna kehtetuks tunnistamine ja väikekohale nime määramine", millega soovitakse tunnistada kehtetuks liikluspind Vahe tee ja määrata Nõo valla Vissi külla kavandatava väikekoha nimeks Vahe väikekoht.

Eelnõu: Liikluspinna kehtetuks tunnistamine ja väikekohale nime määramine


Eelnõu kohta on võimalik teha põhjendatud ettepanekuid kuni 5. juunini 2018 (kaasa arvatud)

Ettepanekud saata Nõo Vallavalitsusele:
» postiaadress: Voika tn 23, Nõo alevik, Nõo vald 
» e-post: vald[at]vald.ee


Veekatkestused ja survekõikumine 18. mail kell 12-16 vahel

Avariiliste tööde tõttu võib täna 18.05.2018 esineda veekatkestusi ja survekõikumisi ajavahemikus kell 12:00-16:00 Nõo alevikus.

 

Vabandame võimalike ebamugavuste pärast!
 AS Emajõe Veevärk 

Laskeharjutused Kahna karjääris 25 - 27 mai 2018

Eesti Reservväelaste Laskespordiklubi korraldab Kahna karjääris traditsioonilised laskevõistlused "Grenaderi Karikavõistlused 2018" mis toimuvad 25-27.mai 2018 ja sellele eelneb harjutuspäev 20.mai 2018.


Võistlustel osalevad kaitseliitlased erinevatest Eesti malevatest ja kaks võistkonda on lubanud välja panna ka Nato liitlased.
Vastutavaks isikuks on laskeinstruktor Erki Vään.
Kooskõlastatud ka karjääri valdajaga AS Eesti Teed.

Palume nimetatud kuupäevadel seal kandis liikumisel ettevaatust!


Eelarvestrateegia eelnõusse ootame ettepanekuid 31. maiks

Nõo Vallavalitsus alustab "Eelarvestrateegia 2019 – 2022" eelnõu koostamisega.
Palume esitada esialgsed ettepanekud "Eelarvestrateegia 2019 – 2022"  eelnõusse 31. maiks 2018
elektrooniliselt aadressil pille@nvv.ee

Tartumaa Aasta emaks valiti Nõo lasteaia õpetaja Vaike Tiits

Vaike  Tiits on elanud Nõo vallas pea 30 aastat. Koos abikaasaga on üles kasvatatud 2 poega ja tütar, kes kõik on nüüdseks täiskasvanud, tublid ja asjalikud tööinimesed. Vaike on olnud alati oma pere hing,  kes väärtustab pere igat liiget, hoiab pere traditsioone ning oskab nautida nii naise, ema kui vanaema rolli.

Tema natuur pulbitseb loovusest – selle rakendamise tulemusel lasteaiaõpetajana on tema laste ja rühmameeskonna ümber omapärane, põnev ja loovusest pakatav aura, mille mitmekülgsust tajuvad lapsed ning uudistavad, usaldavad lapsevanemad ja kolleegid.

Vaike on pälvinud Tartumaa aasta õpetaja 2016 aunimetuse.

Sageli näeb teda kogukonna jaoks oluliste tähtpäevade auks korraldatavatel üritustel õhtujuhina üles astumas. Juba mitmel suvel on Vaike korraldanud ülipopulaarset näitelaagreid põhikooliealistele lastele, mis päädib valla rahvale laagris osalejate poolt etenduse esitamisega Luke mõisapargis.
Vaike initsiatiivil kinkis Särakrõllide rühm Eesti 100 sünnipäeva puhul riigikogu liikmetele  laste tehtud stressipallid. Kingitust käis laste käest vastu võtmas riigikogu esimees isiklikult.

Talle on südamelähedane draama ja näitekunst. Samuti peab ta lugu rahvakultuuri pärandist.

Nii lapsed, lapsevanemad kui kolleegid on ootusärevuses, kui on saabumas mõni üritus või etenduse esmaettekanne, mille ettevalmistuses osaleb Vaike. Tema poolt korraldatu on alati kvaliteetne, nauditav ja elamust pakkuv.Tal on suurepärane anne lastekirjanduse varamul põhinevate etenduste lavastamises „omas võtmes".

Mitteteatrite festivalil ja maakondlikul lasteaialaste etlemiskonkursil „Emakeele kaunis kõla ..." on tema poolt juhendatud laste esinemised mitmekülgset tunnustust pälvinud.

Tema edu  üheks pandiks on tõsiasi, et kõik, mis ta söandab ette võtta, pälvib tema sajaprotsendilise ja veel suurema pühendumuse.

Aasta ema tiitli üleandmist kajastas Tartu Postimees


Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 17. mail 2018 algusega kell 15.00 Nõo Põhikoolis

Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 17. mail 2018 algusega kell 15.00 Nõo Põhikoolis, ruum nr B 201 (vastrenoveeritud majaosa II korrusel).

Enne volikogu istungit, kell 14.00, H. Prosti Põllutöömasinate muuseumi külastus.

Istungi päevakorras:

1. Ülevaade Nõo Põhikooli (eelmise) arengukava täitmisest. (R. Uusmaa)

2. Ülevaade Nõo Põhikooli tegevustest ja uue arengukava koostamise protsessist.

(R. Uusmaa)

3. Nõusoleku andmine laenu võtmiseks. (M. Raudsaar, P. Sügis)

3.1. Laenu võtmine summas 1 600 000 eurot;

3.2. Laenu võtmine summas 250 000 eurot.

4. Vissi katastriüksuse omandamine. (R. Sangernebo)

5. Liivapõllu katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine. (P. Raig)

6. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

7. Kohalalgatatud küsimused.

 

Eelnõud

 

 


AS Eesti raudtee teavitab umbrohutõrjetöödest Valga-Tartu jaamavahedes

15.05– 16.05.2018 teostab AS Eesti raudtee umbrohutõrjetöid Valga-Tartu jaamades ja jaamavahedes,00:00 kuni 11:00.

Vihmase ilma ja tugeva tuulega umbrohutõrjet ei teostata ja tööd lükkuvad edasi. Sellest teavitatakse täiendavalt. Inimeste viibimine ja koduloomade karjatamine raudtee ääres tööde ajal ei ole soovitav. Võimalusel hoida raudteest eemal ka kodulinnud ja sulgeda mesilastarude lennuavad. Pärast umbrohutõrjet vältida kariloomade söötmist kemikaalidega töödeldud piirkonnas.

Umbrohutõrjeks kasutatakse vahendit Rodeo XL.
AS Eesti Raudtee vabandab võimalike ebameeldivuste pärast!


Ilmunud on Nõo Valla Lehe maikuu number

Käsiraamat erivajadusega last kasvatavale vanemale

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) on koostanud nii eestikeelse kui ka venekeelse käsiraamatu „Teekond erilise lapse kõrval" puudega ja erivajadustega laste ja noorte lähedastele. Käsiraamat pakub lapse sünnist kuni täiseani ülevaadet toetustest ja teenustest nii sotsiaal-, haridus-, tervise kui tööelu valdkonnas ning jagab perede avameelseid kogemusi erilise lapse kasvatamisel.

E-materjalid on leitavad Eesti Puuetega Inimeste Koja koduleheküljel:

Eestikeelne käsiraamat

Venekeelne käsiraamat

Erivajadustega laste lähedased saavad küsida nii eesti- kui ka venekeelset tasuta käsiraamatut 16-st Apollo raamatukauplusest, mis asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Haapsalus, Viljandis, Rakveres, Kohtla-Järvel ja Kuressaares. NB! Raamatute arv on piiratud, seega tasuks raamatupoodi ette helistada ning küsida, kas soovitud materjali veel on.

Käsiraamatu lühitutvustus

Erivajadustega ja puudega laste lähedaste igapäevane mure on, kuidas orienteeruda teenuste ja toetuste rägastikus. Paralleelselt tuleb suhelda nii riigi, omavalitsuse, sotsiaal-, tervishoiu- kui haridussüsteemiga, samal ajal kasvatades suure hooldus- ja arengu toetamise vajadusega last. Vajalik info on küll kusagil olemas, kuid tervikpilti on raske ja väga ajakulukas ette saada, mistõttu ei jõua abivajajad sageli olemasoleva abini. Selle probleemi leevendamiseks andis EPIKoda välja käsiraamatu puudega laste vanematele.

Käsiraamat annab nõu just selles punktis, kus pere parasjagu on – kas siis esmasel toetuste taotlemisel, kooliminekul või täiskasvanuellu astumisel.
Käsiraamatu koostasid kahasse  Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist Helen Kask ja tegevjuht Anneli Habicht. Anneli vaimses seljakotis on 20 aastat raske puudega lapse kasvatamise kogemust.

Lisaküsimused epikoda@epikoda.ee või telefonil 6616 144


Ohtlike jäätmete kogumisring Nõo vallas laupäeval, 12. mail

Ohtlike jäätmete kogumisring toimub laupäeval, 12. mail
Kogumisringi käigus võetakse elanikelt TASUTA vastu järgmist liiki ohtlikke jäätmeid: vanad päevavalguslambid, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, vanad ravimid, õlijäätmed (vedelad) ja õlifiltrid, vanad aerosoolipudelid, lahustijäätmed, liimijäätmed, ohtlike ainetega saastunud pühkmed, taimekaitsevahendite jäägid, värvi- ja lakijäätmed, olmekeemia jäägid ja kahjulike ainetega saastunud taara jne.
 
Kogumisring liigub ja peatub järgmise ajagraafiku alusel:
10.00–10.15 Nõgiaru raamatukogu juures
10.25–10.45 Tõraveres garaažide juures (Observatooriumi tn 17)
11.05–11.20 Laguja külakeskuse juures
11.30–11.45 Tamsa bussipeatuse juures
11.55–12.15 Luke raamatukogu juures
12.25–12.45 Nõo alevikus vallamaja vastas asuva jäätmejaama platsil
12.50–13.05 Nõo alevikus Nõgiaru tänavas asuva pakendikonteineri juures
 
Ohtlike jäätmete kogumisringi teostab Epler&Lorenz AS. Jäätmed tuleb anda üle isiklikult Epler&Lorenz AS esinadjale.
 
Info Nõo valla keskkonnaosakonna telefonilt 7455 332 ja meiliaadressilt
merike@nvv.ee

 

 

 

 


Hajaasustuse programmi 2018. aasta taotlusvoor on avatud kuni 11. juunini

Hajaasustuse programmi 2018. aasta taotlusvoor on avatud 09. aprill – 11. juuni.

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele inimestele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. 

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt selles majapidamises, millele nad toetust taotlevad. Alaline elukoht tähendab seda, et taotleja veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast majapidamises. Samuti peab taotlejal olema rahvastukuregistri andmete kohaselt majapidamisse sissekirjutus katkematult vähemalt alates 01. jaanuarist 2018 kuni toetuslepingu sõlmimiseni.

Täpsemalt on kirjutatud Hajaasustuse programmist siin

Täiendav informatsioon: 
Sven Tarto
keskkonnaosakonna juhataja 
tel 745 5332, 505 1067
e-kiri sven@nvv.ee


TEAVITUS KAITSEVÄE ÕPPUSEST

Anname teada Kaitseväe õppuse  läbiviimisest Nõo valla territooriumil ajavahemikul 19.05-09.06 2018

Õppuse käigus võivad Kaitseväe üksused sattuda Nõo valla elanike eramaadele. Teeme kõik endast oleneva, et säärastel puhkudel leida üles omanik ja küsida luba eraomandi kasutamiseks.

Juhul kui väljaõppe läbiviimise perioodil kasutatakse imitatsioonivahendeid kellaaegadel 07:00–22:00,  järgitakse rangelt ohutustehnika eeskirju ning välditakse sarnast tegevust avalikele ja eluhoonetele lähemal kui 200 m. Siiski eeldame et Nõo valla territooriumil olulist mürareostust ei tekitata.

Harjutuste raames ei saa alati välistada õnnetu juhuse tõttu tekkivaid kahjusid. Kui peaks juhtuma, et õppuse käigus saab kannatada kellegi eraomand – auto, tee, põld, mets, aed vms, siis palume viivitamatult fikseerida vahejuhtum ning võtta ühendust õppuse tsiviil- sõjalise koostöö grupiga telefonil 534 43088 või alternatiivselt 566 81177

 

Janno Simm
Leitnant (R)
Õppuse Tsiviil – sõjalise koostöö osakond
Tel 53443088 (õppuste ajal)

 

 


Tasuta õigusnõustamine erivajadustega inimestele

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) pakub õigusnõustamise teenust keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo
telefonidel: 601 5122 või 53 850 005. Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisprotsessis viipekeeletõlki.
Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt:

 


Nõo Vallavalitsus kuulutab välja konkursi Nõo Muusikakooli direktori vaba ametikoha täitmiseks

Direktor on:

muusikalise või pedagoogilise kõrgharidusega;
omandanud teadmisi juhtimise, organisatsiooni arengu ja ressursside juhtimise, õpikeskkonna kujundamise, personalijuhtimise ning enesejuhtimise alal;
innovaatiline ja loov ning omab visiooni muusikakooli arendamiseks koostöös koolipere ja kogukonnaga;
õpi- ja otsustusvõimeline, analüüsi- ja planeerimisoskusega;
vastutustundlik, korrektne ja täpne;
väga hea koostöö-, esinemis- ja suhtlemisoskusega;
väga hea suulise ja kirjaliku eneseväljendamisoskusega.

Kasuks tuleb:

töökogemus muusika alal;
eelarvelise asutuse juhtimise kogemus;
hea arvuti kasutamise oskus;
võõrkeelte oskus.

Avaldus koos CV ja haridust tõendava dokumendiga ning motivatsioonikiri (max 1 lk) saata hiljemalt 18. mail 2018 e-posti aadressile vald@nvv.ee või Nõo vallavalitsuse aadressile Voika 23, Nõo alevik, 61601, Tartumaa.

Konkursil osalevad kandidaadid, kelle avaldus laekub tähtaegselt.


Riigivara võõrandamine avalikul kirjalikul enampakkumisel

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise piirkonnas asuvate
kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 08.05.2018. Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti kodulehel www.maaamet.ee

 

Nõo vallas kuulub võõrandamisele järgmine kinnisasi:

1.Tartu maakond, Nõo vald, Aiamaa küla, Niidu kinnisasi (52801:001:0630; 5,44 ha; (M)) alghind 10390.-, tagatisraha 1030.-.

KredEx avab lasterikastele peredele suunatud kodutoetuse taotlusvooru 07.05.2018. Taotlusvoor on avatud kuni 11.06.2018

KredEx alustab madala sissetulekuga lasterikastele peredele mõeldud kodutoetuse taotluste vastuvõtmist. Lasterikaste perede elamistingimuste parandamisse panustatakse tänavu üle 3 mln euro. 

Taotlusvoor avatakse 07.mail 2018, taotluste esitamise tähtaeg on 11.juuni 2018.

Riiklik tagastamatu toetus eluasemetingimuste parandamiseks ja kaasajastamiseks on mõeldud lasterikastele peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast  (kaasa arvatud) last ning kelle 2017. aasta keskmine maksustatav tulu ühe leibkonnaliikme kohta on kuni 355 eurot.
Toetusskeemi sihtgrupiks on madala sissetulekuga leibkonnad, kellel puudub kas leibkonna vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele (sealjuures puudub vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav või küttekolded ei taga eluaseme optimaalset siseõhu temperatuuri).

Ühe projekti maksimaalseks toetussummaks on 8 000 eurot. Taotleja, kellele on varasemalt kodutoetust eraldatud mitte rohkem kui ühe korra, võib toetust taotleda kuni 5 000 eurot.

Korduva toetuse taotlemise hetkeks peab eelmine toetus olema kasutatud sihtotstarbeliselt, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise lõpparuanne.

„Kodutoetus lasterikastele peredele" taotlemise täpsemad tingimused on saadaval KredExi kodulehel.

Toetuskõlblikud tegevused:

  • Ehitamisega seonduvad tegevused: eluaseme püstitamine, ümberehitamine või laiendamine, renoveerimine, eluaseme tehnosüsteemide või –võrkude rajamine, muutmine või asendamine, projekti elluviimiseks vajaliku ehitusprojekti koostamisega, omanikujärelevalvega ja ehitusloa taotlemise esitamisega seotud kulude katmine
  • Eluaseme soetamine leibkonnale

Nõuded taotlejale:

  • Toetuse taotleja on üksikvanem, abielus või vabas kooselus elavad vanemad, lapsendajad, kasuvanemad, eestkostjad ja/või võõrasvanemad, kelle leibkonda kuulub vähemalt kolm kuni 19-aastast (k.a) taotlejaga samal elamispinnal elavat, taotleja praegusest või varasemast kooselust pärinevat bioloogilist, lapsendatud, eestkostel olevat või hoolduslepingu alusel kasvavat last, s.h lapsed, kellele on arstliku ekspertiisi otsusega määratud raske või sügav puue.

    NB! Juhul, kui leibkonnas on kaks vanemat, käsitletakse neid koos taotlejana, mõlemad peavad vastama taotlejale esitatavatele nõuetele ning esitama taotluse ühiselt.
  • Leibkond peab moodustamise ühise majapidamise ja elama või eluaseme soetamise korral asuma elama toetuse objektiks olevale elamispinnale.
  • Taotleja kõik leibkonna liikmed (k.a täiendavad leibkonnaliikmed) on registreeritud rahvastikuregistris  toetuse aluseks olevale elamispinnale. Eluaseme soetamisel, poolelioleva eluaseme püstitamisel või elamiskõlbmatu eluaseme renoveerimisel peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, kus reaalselt elatakse. Nõue ei kehti taotleja leibkonnas kui kasuperes kasvavate laste kohta.

 

  • Taotleja leibkonna 2017. aastal saadud maksustatav tulu leibkonna ühe liikme kohta kuus ei ole suurem kui 355 eurot (v.a. eelnevalt eraldatud kodutoetus).
    Maksustatava  tulu (bruto tulu, millelt on maksud maha arvestamata) hulka arvestatakse leibkonna kõikide täisealiste liikmete poolt füüsilise isikuna Eestis ja/või mitteresidendina välisriigis saadud tulu, ettevõtlustegevuse tulemusel saadud dividendid ja omakapitalist tehtud väljamaksed. Sissetulekute tõendamiseks esitatakse KredExile taotleja kõikide täisealiste leibkonnaliikmete maksuandmete tõendid ja/või välisriigi maksuameti poolt väljastatud füüsilise isiku tuludeklaratsioon(id).
  • Taotleja või tema kuni 15-aastane laps on toetuse aluseks oleva eluruumi omanik või kaasomanik (ehitamisega seotud tegevuste korral). Kaasomandi puhul toetatakse eluasemetingimuste parandamisele suunatud projektide kulusid proportsionaalselt toetuse saajale või tema kuni 15-aastasele lapsele kuuluva eluaseme kaasomandiosale, sealjuures peab kaasomandisse kuuluva eluaseme puhul olema seatud notariaalne kasutuskord kaasomandi kasutamiseks. 
  • Taotleja ja/või tema kuni 15-aastase lapse omandis ei ole rohkem kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisomand v.a kõrvuti või üksteise peal paiknevad korteriomandid või majaosad, mis on omavahel ühendatud või juhul, kui toetust taotletakse nimetatud elamispindade ühendamiseks. Juhul, kui taotleja omandis on kinnisasi, mis on omandatud pärandvara ühisuse teel, ei võeta seda omandite arvu määramisel arvesse.
  • Taotlemise õiguse tekkimiseks ei saa eluaseme omanikust taotlejaks olla isik, kellel on krediidiinfo andmetel võlgnevusi (maksehäireid) suuremas summas kui 1500 eurot, kelle vastu on algatatud täitemenetlus(ed) võlgade katteks, kelle suhtes on jõustunud kohtuotsus füüsilise isiku pankrotimenetluse algatamiseks ja/või pankroti väljakuulutamiseks, kelle omandis ja toetuse aluseks olevale eluasemele on kinnistusraamatus seatud piiranguid, s.h areste, võõrandamise keelumärget jne.

Eelnimetatud piiranguid ei kohaldata juhul, kui toetusealune elamispind kuulub taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse; eluase soetatakse taotleja kuni 15-aastase lapse omandisse; tegemist on abikaasade lahusvaraga, abikaasade vahel on sõlmitud abieluvaraleping ning toetusealune elamispind kuulub abikaasale, kes on eelnimetatud piirangutest vaba;

  • Vähemalt ühe vanema elamisõiguse või elamisloa kehtivusaeg peab ületama  toetuse eraldamisel taotluse rahuldamise otsuses märgitud kohustuste täitmise tähtaega (taotlemisel vähemalt 3 aastat). Nõue kehtib taotlejatest Euroopa Liidu või muu välisriigi kodanikele, kes elavad Eesti Vabariigi territooriumil kehtiva elamisõiguse või elamisloa alusel.
  • Taotlejaks ei saa olla isik, kelle suhtes on algatatud või läbi viidud käesoleva meetme raames eraldatud toetuse tagasinõude menetlus.

Nõutavad dokumendid:

  • taotlus (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil);
  • Maksuandmete tõendid taotleja kõikide täisealiste leibkonna liikmete 2017. aastal saadud maksustatava tulu kohta Maksu- ja Tolliameti  vormil;
  • Tuludeklaratsioon välisriigi maksuametist – esitatakse juhul, kui täisealised leibkonna liikmed töötasid 2017. aastal mitteresidendina välisriigis. Esitatakse koos Eesti Maksu-ja Tolliameti maksuandmete tõendiga, ka juhul, kui 2017. aastal Eestis maksustatavat tulu ei saadud;
  • Ehitamisega seonduvate tegevuste korral:

    1. Ehitustööde eelarve (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil). Ehitustööde eelarve täidab taotleja eelnevalt hangitud hinnapakkumiste alusel;

    2. Hinnapakkumised vähemalt kahelt tööde teostajalt, kui tööde teostamiseks kasutatakse teiste isikute teenuseid, hinnapakkumine vähemalt ühelt ehitusmaterjalide müüjalt, kui tööd tehakse ise;

    3. 1 - 2 fotot iga ehitustööde eelarvesse märgitud toetusealuse töö/puuduse kohta.
  • Eluaseme soetamise soovi korral soovitava eluaseme kirjeldus (veebivormil e-teenuste keskkonnas või KredExi vormil), kuhu märgitakse esialgse nägemusena kinnisvara müügipakkumiste hulgast valitud kinnisasja tüüp, asukoht, suurus, seisukord, sissekolimisvalmidus, remondivajadus ja selle hinnanguline maksumus. Taotluse võib esitada ka konkreetse objekti soetamiseks, mida leibkond kasutab näiteks üürilepingu alusel.
    Fotod  soovitavast elamispinnast ei ole nõutavad ning neid esitama ei pea.

Vajadusel esitatavad dokumendid:

  • kaasomandi korral notariaalne kasutuskord või kaasomanike vahel sõlmitud kirjalik kasutuskorra kokkulepe koos eluaseme plaaniga
  • täiendava leibkonnaliikme puhul õppeasutuse tõend või arstliku ekspertiisi otsus, mis kinnitab leibkonnaliikme vastavust juhendi punktis 1.2.5 toodud nõuetele;
  • raske või sügava puudega lapse puhul arstliku ekspertiisi otsus puude määramise kohta;
  • kasuvanemaks või eestkostjaks määramise otsus;
  • eluruumina mittekvalifitseeruva lisakinnisvara olemasolul vabas vormis eluaseme kirjeldus ja fotod või omavalitsuse tõend, mis kinnitab, et tegemist on eluruumina mittekvalifitseeruva kinnisasjaga;
  • võlanõudja poolt väljastatud tõendid võlgnevuste reaalse jäägi tõendamiseks juhul, kui eluaseme omanikust taotlejal on krediidiinfo andmetel võlgnevusi suuremas summas kui 1500 eurot ning  krediidiinfos kajastatud võlgnevuse ja reaalse võlgnevuse osas on vastuolu, mis võib mõjutada taotleja nõuetele vastavaks tunnistamist. Võla jäägi tõendamine on vajalik vaid juhul, kui võlgnevuse sissenõudmiseks ei ole alustatud täitemenetlust.

Taotlejate isikut tõendavate dokumentide koopiaid, laste sünnitunnistusi, abielutunnistusi või abielutõendeid esitama ei pea.

Taotluse esitamine:

Taotlus koos lisadokumentidega tuleb esitada KredExile digitaalselt allkirjastatuna e-teenuste keskkonnast või e-posti aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal Eesti Posti kaudu tähitud kirjana aadressil „Kodutoetus", SA KredEx, Hobujaama 4, Tallinn, 10151. Taotlus koos lisadokumentidega esitatakse kompleksselt, kõik nõutavad dokumendid korraga.

Taotlusvooru sulgemise ja taotlusvoorus laekunud taotluste menetlemise järgselt küsib KredEx üksivanemate poolt esitatud ja tingimustele vastavate taotluste osas taotleja elukohajärgselt kohalikult omavalitsuselt hinnangu leibkonna reaalse liikmelisuse kohta.

Toetuse täpsed tingimused on sätestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri poolt kinnitatud juhendis „Kodutoetus lasterikastele peredele". Juhend, taotlemiseks vajalik info ja korduma kippuvate küsimuste rubriik on leitav KredExi kodulehel www.kredex.ee. Lisaküsimuste korral vastavad taotlejate küsimustele kodutoetuse haldurid:

Kersti Saar, tel 6674 109
Aire Oolup, tel 6674 120
Anu Holmberg, tel 6674 110

E-posti aadress toetused@kredex.ee


PUUDEGA INIMESED SAAVAD TAOTLEDA KODU KOHANDAMISE TOETUST

Nõo vald aitab koostöös riigiga kohandada puuetega inimeste kodusid nende erivajadustele vastavaks.

Projekti „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" tegevuse eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. 

Projekti raames on võimalik kohandada eluruumi ümberehitamist nii, et puudega inimesele on loodud tema erivajadustest tulenevad spetsiifilised kohandused, kui ka puudest tulenevad tavapärased ümberehitused:
1) liikuvusega seotud toimingute parandamiseks, sealhulgas eluruumi sissepääsu, hoone välisukse ja eluruumi vahelise käigutee, hoonesse ja selle territooriumile sissepääsu või piirde kohandamiseks;
 2) hügieenitoimingute parandamiseks;
 3) köögitoimingute parandamiseks.

Kohandamise liikide hulka kuulub näiteks platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus, korteri välisukse ava kohandus, siseukse ava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus, tualettruumi (pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus.

Projekti käigus kohandatakse eluruume kuni 8-le puudega Nõo valla elanikule. 

Kohandada saab Nõo vallas asuvat aastaringseks elamiseks sobivat eluruumi, mis on toetuse taotleja rahvastikujärgne ja tegelik elukoht ning on tema enda või tema pereliikme omandis, kaasomandis või kasutuses üürilepingu alusel.  

Taotlus kodu kohandamise vajaduse kohta esitada hiljemalt 18. maiks 2018. 
Taotluse blanketi leiab Nõo valla veebilehelt või sotsiaalosakonnast ning selle võib edastada e-postiga aadressil vald@nvv.ee  saata postiga, Voika 23 Nõo alevik Tartumaa 61601 või tuua paberkandjal vallavalitsuse sotsiaalosakonda.

Sotsiaalosakond kontrollib, kas taotlus vastab projekti tingimustele ning teostab kodukülastusi taotletud kohanduse vajaduse ja selle teostamise võimalikkuse hindamiseks. Nõo vallavalitsus esitab hiljemalt 15. juuniks 2018 rakendusüksusele koondtaotluse, mille positiivse rahastamise otsuse alusel teostatakse eluruumide kohandustööd.

Rohkem infot projekti tingimuste ja taotlemise kohta e-posti aadressil liia@nvv.ee  või telefoni teel 745 5475

Blanketid

Taotluse vorm 

Omaniku/kaasomaniku nõusolek

Korteriühistu nõusolek

Seotud õigusaktid:
Sotsiaalkaitseministri 26.02.2018 nr 4 määrus "Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine"  
Määruse seletuskiri 
Meetme tegevuse „Puuetega inimeste eluaseme füüsiline kohandamine" standardiseeritud ühikuhinnad 
Puuetega inimeste eluruumide kohandamisel standardiseeritud ühikuhindade arvestamise analüüs ja rakendamise metoodika

 


Detailplaneeringu teated

Nõo Vallavalitsus kehtestas 19.04.2018 korraldusega nr 120 Nõo vallas Nõo alevikus asuva Liivamäe katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu (Töö nr DP-0170). Planeeritava ala pindala on ca 0,63 ha. Planeeringuga tehakse ettepanek Liivamäe katastriüksus jagada kaheks üksikelamu krundiks. Igale krundile määratakse ehitusõigus ühe üksikelamu ja kuni kahe abihoone püstitamiseks. Planeering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga. Planeeringu elluviimisega ei avaldata olulist mõju tegevuse ala ja selle lähiümbruse majandus-, sotsiaal-, kultuuri- ning looduskeskkonnale.

Detailplaneeringu maretjalidega on võimalik tutvuda siin.


Tule metsaistutustalgudele 13. mai kell 10.00 Laguja külla


Elektroonikajäätmete kogumisringile registreerimine

Maikuus on võimalik tasuta üle anda suuremõõtmelisi elektroonikajäätmeid, nagu näiteks pliit, külmkapp, pesumasin, teler. Huvilistel palume hiljemalt 27. aprilliks teatada vallavalitsusele (merike@nvv.ee, tel 745 5332) äraantava elektroonika loetelu, asukoht ning kontaktisiku telefoninumber. Pärast registreerimisaja lõppemist anname kõigile huvilistele teada kogumisringi toimumise täpse kuupäeva. Äraviimise päevaks peavad jäätmed olema toodud kas ukse või värava juurde, kuhu on suuremale veokile tagatud ligipääs.
 

Elektroonikajäätmeid on võimalik viia ka Tartus Turu tn 49 asuvasse jäätmejaama.
Jäätmejaam on avatud E-R 10-18 ja L-P 10-16, riigipühadel suletud.

 


Nõgiaru raamatukogu on ajutiselt suletud

Nõgiaru raamatukogu on kolimise tõttu suletud. Raamatukogu uuest asukohast ja avamise ajast teavitame jooksvalt.

Seni on võimalus kasutada Nõo ja Luke raamatukogude poolt pakutavat teenust.
Raamatukogude info

 


Kaitseliit annab teada


PPA ja KL Tartu malev viivad läbi sisejulgeolekuõppuse

Kaitsevägi korraldab sel kevadel 2.–14. mail õppuse SIIL, millest võtab osa pea 15 000 inimest üle Eesti. SIIL-i raames viib Politsei- ja Piirivalveamet koostöös Kaitseliidu Tartu malevaga Tartu linnas ja maakonnas 4.– 6. mail läbi sisejulgeolekuõppuse.

4.– 6. mail tagavad Tartu kesklinnas avalikku korda PPA ja Kaitseliidu ühispatrullid ning õppuse raames toimuvad väiksemad õppelahingud, mis leiavad aset Tartu linnas Riia, Ravila, Lehola ja Ujula tänava ning avaturu piirkonnas. Sisejulgeolekuõppus toob endaga kaasa ajutisi liikluspiiranguid maanteedel.
PPA ja Kaitseliit paluvad seetõttu kõigil kaaskodanikel olla õppuse ajal tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust. Teedel ja tänavatel võib liiklust reguleerida ka sõjaväepolitsei.

Õppelahingutes kasutatakse imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette) ja sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline ese), siis kindlasti ei tohi seda ise puutuda. Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseväelasi või helistada telefonil 112.
Õppusel kasutatavad imitatsioonivahendid võivad tekitada müra, mistõttu PPA ja Kaitseliit paluvad vabandust tekitatud ebameeldivuste pärast.

4.- 5. mail kontrollitakse tavapärasest tihedamalt ka Lõuna-Eestis liikuvaid sõidukeid ja isikuid. Pisteline kontroll kulgeb ladusalt, kui inimestel on ette näidata nii isikutunnistus kui ka mootorsõiduki dokumendid.
Täname kaaskodanike kannatlikkuse eest! Oma mõistva suhtumisega aitate kaasa suurõppuse kordaminekule ja meie ühise turvalisema elukeskkonna tagamisele.

Kui tekib küsimusi õppuse SIIL kohta, pöörduge julgelt lisainfo saamiseks:
tartu.siil@kaitseliit.ee või +372 5750 3118.

 


Laulsid Nõo valla parimad laululapsed

14. aprillil toimunud Nõo valla piirkondlik lauluvõistlus lükkas käima suure piirkondlike lauluvõistluste karusselli Tartumaal.
Meie lauluvõistlusel osales 20 last kolmes eri vanusegrupis.
Igast vanusegrupist pääses žürii otsusel 19. mail toimuvale maakondlikule finaalvõistlusele TARTUMAA LAULULAPS 2018 edasi kaks parimat lauljat.
 
Nõo valda lähevad  esindama:
I vanusegrupp 3-7 aastased – Marili Juhkam, Elina Eenmäe
II vanusegrupp 8-10 aastased – Anethe Marran, Eleanor Kevväi
III vanusegrupp 11-13 aastased – Ott Eenmäe, Henri Soidla
 
Palju õnne võitjatele!
Hoiame kõik neile finaalvõistlusel pöialt!
Ehk on just Nõo valla laululaps üks järgmise ETV Laulukarusell võitja!
 
Viivi Kütt
Nõo kultuurimaja
 
 
 

Avatud on Nõo valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemise voor

Nõo Vallavalitsus kuulutab välja konkursi „Nõo valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemine" (edaspidi: NOF).

NOF-ist rahastatakse projekte valla 2018. aasta eelarves selleks eraldatud summa ulatuses.

Toetust on võimalik taotleda projektidele, milles kavandatavad tegevused leiavad aset Nõo vallas või on muul viisil seotud Nõo vallaga:

1) füüsilistel isikutel s.h huvigrupil, huviringil, seltsingul, õpilasrühmal (klassil) jne;

2) mittetulundusühendustel, sihtasutustel.

NOF eesmärkideks on:

1) omaalgatuse ja kohaliku initsiatiivi tugevdamine valla probleemide lahendamisel;

2) vallaelanike ühistegevuse toetamine;

3) vallaelanike ideede rakendamine valla arengu hüvanguks;

4) valla arengu hoogustamine uuenduslike projektide realiseerimise kaudu.

 

Taotleja omaosalus projektis on vähemalt 10 %. Omaosalus võib olla mitterahaline (taotlejapoolne tööpanus jms). Toetuse saajaga sõlmib Nõo Vallavalitsus lepingu.

 

Taotluste esitamise tähtaeg on 30. aprillil 2018 kell 16.00.

Rahalise toetuse taotlemiseks esitab taotleja vormikohase taotluse, taotluse vorm on leitav Nõo valla veebilehe lingilt: http://nvv.kovtp.ee/blanketid1

Taotlus esitada digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vald@nvv.ee või tuua Nõo vallakantseleisse (Voika tn 23, Nõo alevik).

Märksõnaks ümbrikule või e-kirja pealkirjaks märkida „NOF".

Hilinenud taotlused saadetakse taotlejale tagasi.

 

Nõo Vallavalitsus

 

 


Nõo vallavalitsus soovib leida Nõgiaru külas ruumi raamatukogu avamiseks

Nõo vallavalitsus soovib Nõgiaru külas leida ca 50 m² suurust, hea ligipääsuga pinda, kus on olemas elekter ja vee kasutamise võimalus ning mis ei vaja remonti.

Ruume vajame raamatukoguteenuse pakkumiseks.

Pakkumisi ootame hiljemalt 20. aprillil 2018 Nõo vallakantseleisse (aadressil Voika tn 23, Nõo) või e-posti aadressil vald@nvv.ee.

 


Hajaasustuse programmi 2018. aasta taotlusvoor on avatud

Hajaasustuse programmi 2018. aasta taotlusvoor on avatud 09. aprill – 11. juuni.

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele inimestele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.
Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi. 

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt selles majapidamises, millele nad toetust taotlevad. Alaline elukoht tähendab seda, et taotleja veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast majapidamises. Samuti peab taotlejal olema rahvastukuregistri andmete kohaselt majapidamisse sissekirjutus katkematult vähemalt alates 01. jaanuarist 2018 kuni toetuslepingu sõlmimiseni.

Täpsemalt on kirjutatud Hajaasustuse programmist siin

Täiendav informatsioon: 
Sven Tarto
keskkonnaosakonna juhataja 
tel 745 5332, 505 1067
e-kiri sven@nvv.ee