Vaatamisväärsused

10.06.20

EELK Nõo Püha Laurentsiuse kirik

Nõo alevik Tartu tn 2  
Nõo Püha Laurentsiuse kirik on ehitatud 13. saj lõpul kaitseehitusliku  kolmelöövilise kodakirikuna, esimesed kirjalikud teated on aastast 1159. Kirik on sõdades korduvalt kannatada saanud, sellele vaatamata oma esialgne ilme enam-vähem säilinud (on ainuke telliskirik Lõuna-Eestis). Nõo kirik on üks esimesi maakirikuid, kus juba 1781.a. mängis orel. Kõik kiriku tarbeesemed on kunstimälestistena kaitse all.

 

 

EAÕK Nõo Püha Kolmainu kirik

Nõo alevik Vana-Nõo tn 20 
Nõo alevikus asub vaatamist vääriva 5 sibulkupliga maakivi- ja tellismüüridega historitsistlik õigeusu kirik. Kirik valmis 1873. aasta.

Nelitise kõrval on ristkülikukujuline apsiid ja nelitise kohal on kaheksatahuline paarisakendega tambuur suure sibulkupli ja nelja sibulpeadega nurgatorniga.

Nõo kiriku sisearhitektuur on lihtne, historitsistlik ikonostaas pärineb 19. sajandi lõpust. 1890. aastal oli koguduses 525 inimest aga 1938. aastal 160. 

 

 

Luke Mõis

Varaseimad teated Luke mõisast (saksa k Lugden) pärinevad 1557. aastast. 17. sajandil kuulus mõisl von Löwenwoldedele. 1841. aastal omandasid mõisa von Knorringid, kellede valdusse ta jäi kuni 1919. aasta võõrandamiseni. Mõisa viimased omanikud oli Mary ja Woldemar von Knorringid. 1910. aasta paiku valmis mõisas arhitekt Ludwig von Engelhardi projekti järgi valminud heimatstiilis peahoone. Võõrandmisjärgselt asus hoones kool. Hoone hävis Teises maailmasõjas 1941. aastal. Praegu on rüüstatuna ja 20. sajandil ümber ehitatuna on säilinud   valitsejamaja. 

 


Vapramäe maastikukaitseala

Vapramäe maastikukaitseala paikneb Tartumaal Nõo vallas Tartu-Valga maantee ääres. Tartust tulijatel on siia 20 ja Elvast 5 kilomeetrit.
Vapramäe ja selle ümbruse suuremateks väärtusteks on:   Vapramäe mitmekesine reljeef ja kaunis loodus, siin asub Eesti üks  väiksemaid linnusekohti - Kerikmägi, Jaagupi tarandkalme ja Tiirikese allikas, Elva jõgi ja vesiveskid ning palju muud huvitavat.

 

Elva-Vitipalu maastikukaitseala

Maastikukaitseala suuremateks väärtusteks on mitmekesine reljeef, Elva jõe ürgoru liivapaljand ja lammil säilinud ja taastatud luhaniidud.
Maastikukaitseala moodustati 1992. aastal eelkõige selleks, et hoida Elva jõe ja puhtaveeliste Laguja, Illi, Varesepalu ning Ilusa oja ümbruse maastikke, säilitada sealsete lammorgude maastikuline terviklikkus ning kaitsta ohustatud elupaiku ja liike.

 

Heino Prosti Põllutöömasinate Muuseum

Vissi külas Nõo vallas Tartumaal. Telefon: +372 735 1401.

Muuseum on asutatud 1954. aastal. Muuseumis võib näha möödunud sajanditest pärit vanavarapõllutöömasinaid, traktoreid, rehepeksumasinaid, aurukatlaid, majapidamismootoreid. Vanim, kuid töökorras masin on saksa päritoluga käsitsi ringiaetav rehepeksumasin aastast 1856.

 

 

Wana-Kolga Tsiklitall


Kolga küla Nõo vald
Wana-Kolga Tsiklitall on motoklubi mis koondab endas peamiselt vanadest, üle 35a vanustest tsiklitest huvituvaid inimesi. 

Peamine eesmärk on vanade tsiklitega koos sõitmine, vanatehnikaürituste külastamine, ühised matkad ja väljasõidud. Enamus klubi liikmeid omab ka kaasaegseid mootorrattaid, aga vanatehnikahuvist ja Eesti lühikesest sõiduhooajast tingituna jääb aega ja huvi nendega ringi liikumiseks järjest vähemaks.
Teiseks peamiseks tegevussuunaks on vanade tsiklite taastamine, võimalikult autentset tulemust eesmärgiks pidades. 
Klubi liikmetele kuulub kokku üle 70 erineva vanatsikli, millest parimad on eksponeeritud klubiruumide näitusesaalis.
 

 

 

Nõo kalmistu

Aiamaa küla Nõo vald

Nõo kalmistu rajajateks on Löwenwolde suguvõsa. Kalmistu ajalugu küündib 18. sajandisse, mille lõpul maeti kalmistule Luke mõisnik Carl Magnus von Löwenwolde (1728-1799), kelle hauatähis Nõo kalmistul on üks vanimaid. Nõo kalmistul puhkab 1884-1923 Nõo kirikus pastoriks olnud tuntud kultuuriloolane ja luuletaja Martin Lipp (1854-1923), kes on laulu „Eesti lipp" sõnade autoriks.

Peasissekäiku tähistab telliskividest värav, mille metallosadelt on leitud daatum 1925. Peaväravast sisenedes jääb paremat kätt kunagise kalmistuvahi maja vundamendi jäänused. Kalmistu kaguosas asub Luke mõisnike Löwenwolde-Knorringu perekonnaliikmete viimne puhkepaik, mis on muust surnuaiast eraldatud kivimüüriga.
Nõo kalmistul on mitu Anton Starkopfi poolt valmistatud hauamonumenti. Tuntuim neist 1932 aastal valmistatud Martin Lipu graniidist hauasammas koos pronksist büstiga. 

 

 

Nõo kooli skulptuur „Viimane spikker" ja Kalju Aigro pink

Kalju Aigro tn 5 Nõo alevik

Nõo Reaalgümnaasiumi ees asuv Peeter Leinbocki skulptuur annab lühiülevaate Nõo kooli ajaloost ja pikaajalise direktori Kalju Aigro tegevusest.
K. Aigro töötas Nõo koolis 35 aastat, neist 31 aastat direktorina, ning arendas Nõo 7-klassilise kooli keskkooliks, kus aastal 1964 avati matemaatika-füüsika eriklassid ja sai alguse reaalainete süvaõpetamine. 

K. Aigro mälestuspingi leiab Nõo kooli hariduspargis lookleva jalgtee ääres. 

 


Mälestuspink

Toimetaja: LIIA SIREL