« Tagasi

TÜ Tartu Observatooriumi uuel juhil esimene tööaasta seljataga

1. aprillil 2020 asus Tartu Ülikooli Tartu Observatooriumi uue juhina tööle Antti Tamm (43).

Eelmine direktor Anu Noorma (endine Reinart), kes oli sellel ametipostil töötanud kümme aastat, jätkas asedirektorina. Aprillist 2021 on Anu Noorma asunud juhtima Eesti Teadusagentuuri.

Et observatoorium asub Nõo valla territooriumil ja et vald on pidanud observatooriumi üheks oma nn visiitkaardiks, siis oleme alati huvitatud olnud, mida olulist observatooriumis toimub. Vallaleht kohtus direktor Antti Tammega tema töökabinetis. Alljärgneva intervjuu kaudu saame uue juhiga lähemalt tuttavaks.

Kuidas teist sai observatooriumi uus juht?

Vaevalt et ükski teadusetööle orienteeritud teadlane administratiivsest karjäärist huvitatud on! (naerab — MP) Aga eelmisel direktoril Anu Noormal sai ametiaeg läbi ja nii otsiti uut kandidaati. Anu oli ka minu peamine soovitaja ja veenja ning kaasas mind juba varem erinevatesse juhtrollidesse. Seejärel läbisin hääletuse observatooriumi nõukogus ja edasi sain juba kinnituse ülikooli juhtkonna poolt.

Et just hiljuti olid kehtima hakanud koroonapiirangud, siis mingit pidulikku vastuvõtuüritust minule ega lahkumisüritust Anule ei toimunud. Eelmisel päeval tegutsesin oma kodukontoris veel teadlasena, seejärel üleöö — direktorina! (naerab — MP)

Kui kaua te üldse Tartu observatooriumiga seotud olete?

Minu ametlik tööleping on sõlmitud 2005. aastal. Tookord oli akadeemik Enn Saar see, kes minus potentsiaali nägi ja soovitas mind tööle võtta. Aga observatooriumis hakkasin käima juba ülikooliaegsete õpingute ja praktikumide ajal 1990ndate lõpus.

Olen töötanud galaktikate füüsika ja kosmoloogia osakonnas, nüüdseks kokku juba 15 aastat, sellest viis viimast aastat vanemteadurina ja sel aastal toimunud reformi järel kaasprofessorina.

Kuidas teist üldse kosmoseteadlane sai?

Olen lõpetanud Tartu Miina Härma Gümnaasiumi reaalainete kallakuga klassi. Minu peres on ema, isa ja vanem vend keemikud. Tundus, et väike erinevus oleks tervitatav ja edasiõppimisel valisin füüsika kasuks.

Olen lõpetanud Tartu Ülikooli füüsikaosakonna, spetsialiseerudes astrofüüsikale, doktorikraadi kaitsesin 2006. aastal (juhendaja Peeter Tenjes).

Läbivaks uurimisteemaks on olnud galaktikad ja tumeaine Universumis. Ülikoolis bakalaureusetööks valmistudes silmasin stendil soovitusteemade hulgas tumeainega seotud teemat. See kõnetas mind ja asusin uurima, valmis ka bakalaureusetöö.

Direktori tööpostil olles ei ole mul eriti olnud aega oma teadusalase tööga tegeleda, aga ma loodan sellele võimaluste piires jätkuvalt pühenduda.

Millised olid uuel tööpostil kõige suuremad väljakutsed?

Kui töö direktoriametis pihta hakkas, siis oli riik lukus. Töötajad jäid kodukontoritesse. Maja oli praktiliselt tühi. See tingis aga sedavõrd tihedama suhtluse küll telefoni, küll meilide teel. Mõnes mõttes aitas see olukord isegi rutem sisse elada. Suurt tuge sain asedirektor Anu Noormalt, kes vedas suuresti edasi välissuhtlust.

Kindlasti pidin ma end kurssi viima ülikoolipoolse tsentraalse juhtimisega, saama aimu suure masinavärgi toimimisest, kontaktiliinidest.

Aga väljakutsete kiuste oli meil eelmise aasta juuni alguses tore väliüritus. Esmakordselt observatooriumi ajaloos toimus doktorikraadi kaitsmine observatooriumi territooriumil — olid esitlus, lilled, piknik sooja söögiga. Traditsiooniliselt toimub kraadikaitsmise tseremoonia ülikooli õppehoonetes või peahoones.

Küllaltki levinud on traditsioon leida uus juht oma kollektiivi võimekate töötajate seast. Kuidas teie end pärast sellist edutamist tunnete?

Eks ikka ole hea teada, kui sind usaldatakse, aga muidugi kaasneb selle ametiga ka palju vastutust, et säilitada ja tugevdada seda vägevat vundamenti, mis minu eelkäijate poolt on laotud. Hea masinavärk on õigesti teele lükatud, vaja nüüd õigel kursil hoida.

Juhina pean ma küll paljusid otsuseid ise langetama, aga kõiki suuremaid ja kaalukamaid ettevõtmisi ja muudatusi arutame ikka osakondade juhtide, nõukoguliikmete ja teiste võtmeisikutega läbi. Igapäevaseid küsimusi olen saanud ka edasi delegeerida.

Direktorina ma inimesi niivõrd juhtima ei peagi, doktorikraadiga teadlased saavad enese juhtimisega suurepäraselt hakkama. Rohkem puutun kokku tugiteenuseid korraldavate inimestega ja sisseelamisperioodil tundsin just nendest suurt tuge, olen neile selle eest väga tänulik. Püüan maksimaalselt panustada neisse teemadesse ja valdkondadesse, millel on tulevikupotentsiaali, olgu siis teaduse, tehnoloogia või hoopis nähtavause ja hariduse vallas. Näiteks seisab sel aastal ees töökodade ja laborite mahukas laiendamine.

Meil on mõnus ja töökas seltskond, mis teeb juhtimise lihtsamaks ja meeldivamaks. (Tartu Observatooriumis on kokku 90 töötajat, mis hõlmab ka osalise koormusega töötajaid. Struktuuris on neli teadusosakonda ja tugiteenuste osakond — MP).

2018. aastast on observatoorium Tartu ülikooli alluvuses kui instituut. Kuidas on selline alluvus observatooriumi käekäiku mõjutanud?

Alguses olid küll hirmud oma iseseisvuse ja identiteedi kaotamise osas. Aga seda pole toimunud. Kohati, eriti ülikooli sees, oleme oma nähtavust isegi suurendanud. Meil on parem ligipääs tudengitele (see on meie järelkasv!) ja koostööpartneritele.

Finantsiliselt oleme küll veidi kaotanud, aga vastu oleme saanud lihtsama asjaajamise ja suurema stabiilsuse.

Milliseid viimase aja toredaid saavutusi observatooriumi töömailt võiksite praegu valgustada?

Meie teadlased on koju toonud mitmeid suuri ja olulisi rahvusvahelisi projekte nii keskkonnauuringute, astronoomiliste mõõtmiste kui kosmosetehnoloogia alal. Suurt rõõmu valmistavad kosmosetehnoloogide edusammud, kes löövad kaasa NASA uues Kuule ja Marsile mineku projektis Artemis. Esimesed observatooriumist alguse saanud Kuu-kaamerad on juba Ameerikasse katsetamisele saadetud ning peaksid järgmisel aastal Kuule jõudma.

Veel tegeleme aktiivselt populaarteadusliku haridustööga, et laiemalt kosmosealaseid teadmisi anda ja kosmosehuvi äratada. Äsja käivitasime siin Euroopa Kosmoseagentuuri suure haridusprojekti, et aidata kosmose kui teema abil õpetajatel reaalainete õpetamine kergemaks ja huvitavamaks muuta. Sellega seotud õppematerjale ja videoid saab jälgida lehel esero.ee.

Tartu Observatooriumi külastuskeskus on aastaid olnud huvilistele tõmbenumbriks. Kuidas pandeemia ajal hakkama saite?

Kahjuks pidime ära ütlema kõik tellitud grupiekskursioonid, nii suur maja kui külastuskeskus on kinni. Lausa kahju, majas ei ole kostunud enam laste rõõmsaid hõikeid. Ja kui sügisel, loodame, piirangud kaotatakse, siis on jälle oht, et külastajaid ja õppegruppe kuhjub liialt palju.

Aga väliala on avatud kõikidele külastajatele. Siin võib liikuda igal kellaajal. (12-st betoonalusel paiknevast stendist koosneva astronoomiliste piltide ja selgitavate tekstidega ekspositsiooni on koostanud Antti Tamm — MP).

Valla ja observatooriumi koostöö on olnud mitmetahuline. Olete meile andnud võimaluse ühisüritusi pidada, olete meile võimaldanud õpilaste huvitundide korraldamise. Peame teid jätkuvalt oma koostööpartneriks.

Seda kindlasti. Soovime ikka head sõbrad edasi olla. Ka Tõravere spordiväljak on kõikidele avatud. Valla läheneva 30. aastapäevaga seoses paneme üles välitingimustes vaadatava fotonäituse Tõraverest, rõhuasetusega 30 aasta tagusel ajal.

Kui direktorikohustused ja ka tumeaine-teemad kõrvale jätta, siis mis teie elu veel täidab?

Mul on pere ja me elame Tartus. Minu abikaasa töötab Eestimaa Looduse Fondis. Meil on kaks tütart, 10- ja 6-aastane. Töö kõrvalt kipubki praegu aega väheseks jääma, aga võimalusel ruttame loodusesse või maakoju. Ja elamises nokitsen ise ehitustöid teha, võõraste ehitajate tööd olen pidanud nii mõnigi kord üle tegema.

Kooli- ja ülikoolipõlves tegin aktiivselt kergejõustikku, kus olin edukam 800 m, 1500 m ja takistusjooksus. Mõni noortemeistri medal peaks kapis veel alles olema.

Praeguseks on jäänud suusatamine, jalgrattasõit, tervisesport. Vahel tulen jalgrattaga Tartust tööle. Nüüd, kui kergliiklustee olemas, on see väga hea võimalus.

 

Ilusat kevadet sinna Tõravere-mäe rahvale! Ja Antti Tammele kindlat roolihoidmist teaduselaeva kursil hoidmisel!