« Tagasi

Kasvada ja ikka edasi areneda. Nõo kool — 335!

Kujutlegem end korraks viie aasta tagusesse aega. Nõo kooli 330. aastapäeva piduüritusele oli kogunenud sadu ja sadu vilistlasi. Meie koolimajades kaikusid kilked ja naer, nii suur oli kohtumisrõõm endiseid klassikaaslasi ja armsaid õpetajaid nähes.

Spordihoone avaras saalis olid külg–külje kõrval esinejaid jälgimas nii praegused kui endised Nõo kooli õpilased ja Nõo valla rahvas.

Edasi kulgegem aga hoopis sügavamale ajahõlma. Sinna, kus aastaarvuks kirjutati 1686, mil üldse sai alguse hariduse valguskiir Nõos. Tollal, Rootsi kuninga Karl XI valitsemisaja poliitika sihiks oli lugemisoskuse levitamise kaudu lähendada eesti rahvast ristiusu tundmisele. Eesti haridustegelase ja kirjamehe, Bengt Gottfried Forseliuse eestvedamisel loodi esimesed talurahvakoolid. Üldse on Forseliuse tegutsemisajast teada 41-talurahvakooli olemasolust. Nõos asus tegutsema üks kuuest esimestena loodud talurahvakoolidest. Need võimalused ja vahendid, mis algusperioodil koolide käivitamiseks olid, ei anna tänapäevastega võrreldagi. Kõige peamine — tahe targaks ja teadjaks saada — on olnud tarkuse taga nõudjate eesmärk läbi erinevate sajandite. Raskuste kiuste ja visalt edasi rühkides on meie Nõo kooli eelkäijad tarkuseivasid kogunud ja vaimuvalgust püüdnud.

Meie ajarännak minevikust olevikku Nõo hariduselus on tänaseks 335. aasta pikkune. Selle väärika tähtpäeva puhuks olid seatud suurejoonelised plaanid ja kogu Nõo elas pidupäeva ootuses.

Kahjuks oli koroonakriisi tõttu kehtestatud palju kitsendusi ja nii tuli ka koolikollektiividel oma tegevusi ümber planeerida.

Rahvarohke vilistlaspidu jäi ära. Nii reaalgümnaasiumis kui põhikoolis toimusid küll pidulikud aktused. Ka said mõlemate koolide lõpuklasside õpilased kätte koolimärgid.

Traditsiooniliselt süütasid õpilased mälestusküünlad Nõo kalmistul, Nõo kooliga seotud õpetajate haudadel.

Reaalgümnaasiumis on üleval fotonäitus Nõo kooli kauaaegsest direktorist Kalju Aigrost. Ka on trükivalgust näinud mälestusteraamat direktor Aigrost, see valmis tema 100. sünniaastapäeva auks. Näituse on koostanud kooli vilistlane Kai Toom, raamatu koostajad olid vilistlased Kai Toom ja Krista Kvarnström.

 

Tänuüritus õpetajatele

3. detsembril toimus Nõo kultuurimajas pidulik vastuvõtt Nõo Reaalgümnaasiumi ja Nõo Põhikooli õpetajatele. Piduliku meeleolu juhatas sisse Triiniksi tantsutüdrukute šõu, mis rääkis tule ja vee kooseksisteerimisest (juhendaja Ingrid Hamer). Kokkutulnuid tervitasid direktorid Jaanus Järveoja ja Ilona Tars. Oma vendade meenutusi ja tähelepanekuid Nõo koolist jagas uus vallavanem Maano Koemets. Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse nimel võttis sõna endine Nõo vallavanem Rain Sangernebo, kellel jätkus palju sooje sõnu mõlema koolile. Haridus- ja teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna peaekspert Triin Kaaver, kes on ühtlasi ka Nõo Reaalgümnaasiumi vilistlane, tänas kõiki õpetajaid ja tunnistas, et meenutused oma kodukoolist on kandnud teda läbi elu.

Hoogsa polkaga esines Nõo Reaalgümnaasiumi segarahvatantsurühm (juhendaja Anne Jürimäe).

Stegert Johansson reaalgümnaasiumist esitas klaveril valsi filmist „Ukuaru".

Kaks koolinoort, Kaaren Laidmäe (4.a klass) ja Arianne Reima (12.a klass) moodustasid teadustajatena sõbraliku tiimi. Nende duetina kõlanud „Sünnipäevalaul" sai tormilise aplausiga vastu võetud.

Peale pidulikku tseremooniat kogunesid kõik sammassaalis peolaua ümber. Aastapäevahõnguline meeleolu liitis mõlema kooli õpetajad üheks suureks pereks.

Sellel tänuüritusel jagus paljudele õpetajatele tunnustust ja tänu väga erinevatelt tasanditelt. Ja vaheldumisi käisid tänukirju vastu võtmas nii reaalgümnaasiumi kui põhikooli õpetajad.

 

NÕO KOOLI TÄNUKIRI

Kooli almanahhi „Nõo tanumatel" tiim: Kaja Kasak, Anne Jürimäe, Ruth Maal, Linda Trummal, Mari Aruväli.

Lühifilmi Nõo koolist valmimise eest: Anne Kasesalu–Roops, Krista Bergmann. (Lühifilmi on võimalik näha põhikooli ja reaalgümnaasiumi kodulehtedelt).

TÖÖJUUBELID

40 — Anne Jürimäe,

35 — Jaanus Järveoja,

30 — Gunnar Aasmäe ja Ann Mardla,

25 — Tiina Heiter,

20 — Tiina Tuulik, Sirje Sild ja Peep–Märt Irdt.

PÜHENDUMUSEGA TUBLI TÖÖ EEST

Eve Aruväli, Kadri Luud, Ege Lepa, Liana Jõgar, Helen Austa, Pille Laine, Natalja Shornikova, Evi Piirsalu, Taimi Saluste, Tiina Heiter, Svetlana Keisk, Linda Trummal.

NÕO VALLAVALITSUSE JA VOLIKOGU TÄNUKIRI

Tiina Aunamägi, Helje Järveoja, Kulla Saar, Ann Mardla, Kaja Kasak, Kaja Võsu, Sirje Sild, Mikk Põdra.

TARTUMAA OMAVALITSUSTE LIIDU TÄNUKIRI

Anne Jürimäe, Ene Soolep, Heli Leedjärv, Meeli Lepisk, Svetlana Keisk, Ilona Tars, Jaanus Järveoja.

HARIDUS-JA TEADUSMINISTEERIUMI TÄNUKIRI

Tiina Miido, Ell Reino, Jaanus Järveoja.

Ka kuulutasid koolidirektorid välja Nõo kooli aunimetuse „NÕO KOOLI KALJU" laureaadid:

Ülle Juurik (matemaatika õpetaja aastatel 1968–2020)

Endel Kraav (vene keele õpetaja aastatel 1960–1998)

Enn Liba (füüsika, astronoomia- ja elektrotehnika õpetaja 1968–1982, direktor 1982–1989).

 

Alates 2001. aastast on „Nõo Kooli Kalju" aunimetuse pälvinud 14 Nõo koolis töötanud õpetajat.

Seekordsed laureaadid on sügavalt tunnustatud ja austatud pedagoogid, kes on pikki aastaid oma teadmisi ja oskusi õpilastele edasi kandnud. Elurõõmu ja positiivsust õhkub nendes veel tänapäevalgi. Lillesülemid ja koolidirektorite soojad käepigistused tõid asjaosalistele liigutusepisarad silma.

Oma tänusõnavõttudes meenutasid nad toredaid aastaid Nõos.

„Hea õpetaja aitab sind kogu elu," luges Enn Liba välja ühe mõttetarkuse Kambja kooli almanahhist. Enn Liba on olnud ka Kambja Ignatsi Jaagu Põhikooli direktor (1994–2016).

Õpetajaks olemine on suur vastutus. See on tulevase maailmakodaniku kujundamine, tema teadmiste pagasi täitmine. Head õpetajad jäävad meelde. Heade õpetajate järgi joondutakse.

Tiina Miido, kes Nõo Põhikoolis töötas 41 aastat algklassiõpetajana ja klassijuhatajana ning alles sellest õppeaastast puhkama jäi, on teinud oma tööd ihu ja hingega.

„See on olnud minu elu. Ma püüdsin teha kõik nende (õpilaste — MP) heaks. Et nad oleksid targad ja saaksid elus hakkama."

Reaalainete süvaõppega Nõo Reaalgümnaasium ja Nõo Põhikool elavad ning tegutsevad käsikäes.

„Kaks kooli, üks ajalugu. Kaks kooli, üks eesmärk! Oleme tihedas koostöös nii rõõmudes kui muredes!" kinnitas direktor Ilona Tars kahe kooli ühist kulgemist.

„Kindlasti on see suur au ja suur vastutus, kanda edasi nii väärika ajalooga kooli staatust," hindas koolidirektor Jaanus Järveoja.

„Hoidkem Nõo kooli ja Nõo kooli traditsioone!" kõlas eelkõnelejate üleskutse. Elagu Nõo Kool!