Korraldatud jäätmevedu

Nõo Vallavalitsus korraldas riigihanke, mille tulemusel jätkab alates 01.09.2021 korraldatud jäätmeveo teenuse osutajana Ragn-Sells AS.

Jäätmeveo periood: 01.09.2021 – 01.12.2023.

Hõlmatud jäätmed: segaolmejäätmed, paber ja kartong, suurjäätmed, biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed ning biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed.

SEGAOLMEJÄÄTMED EHK PRÜGI

Jäätmevaldajal on kohustus kodumajapidamises, ettevõtlustegevuses ja asutuse tegevuses tekkivaid jäätmeid sorteerida ning koguda neid jäätmeliikide kaupa, eraldades liigiti kogutavad jäätmed segaolmejäätmetest. Jäätmed saab viia Tartusse Selli tn 19 jäätmejaama, täpsem info Tartu linna kodulehel. 
Segaolmejäätmete mahutisse ei või panna pakendamata tuhka või muid lenduvaid jäätmeid, biolagunevaid jäätmeid, suurjäätmeid, ohtlikke jäätmeid, patareisid, akusid, elektroonikaromusid, vanarehve ja põllumajandusplasti, ehitusjäätmeid, tööstusjäätmeid, pakendijäätmeid jmt. Segaolmejäätmete minimaalne veosagedus tiheasustuses (Nõo alevik ning Tõravere aleviku, Nõgiaru, Luke ja Etsaste külade kompaktselt hoonestatud alad) on üks kord 4 nädala jooksul, biojäätmete nõuetekohane kompostimise korral üks kord 12 nädala jooksul. Hajaasustuses on minimaalne veosagedus üks kord 12 nädala jooksul. Olmejäätmete kogumiseks võib kasutada 80-4500 liitriseid konteinereid, maasse paigaldatud süvamahutit või pressmahutit. Minimaalseks olmejäätmete mahutiks loetakse 80 liitrist konteinerit. Erandkorras võib üksikelamu, suvila või aiamaja puhul kasutada 100 liitrist jäätmekotti täidetuna kuni 10 kg vähima veo sageduse korral. Vastava taotluse saab esitada Ragn-Sells AS-le. Jäätmekotid peavad olema valmistatud niiskuskindlast paberist või plastikust ning kaitstud loomade eest. Jäätmekoti kasutamisel tuleb tagada, et jäätmekott ei purune enne selle jäätmeveokisse tõstmist.

PABER JA KARTONG (vanapaber)

Paber ja kartong tuleb kõigil jäätmevaldajatel koguda muudest jäätmetest eraldi. Alates 1. septembrist 2021 on kohustus paberit ja kartongi  jäätmevedajale üle anda kõigil kortermajadel olenemata korterite arvust või mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kui paberit ja kartongi tekib nädalas üle 20 kg.

Soovi korral saavad kõik ülejäänud jäätmevaldajad (valla ettevõtted, asutused ja elanikud) sõlmida jäätmevedajaga lepingu paberi ja kartongi veoks. Kortermajad  peavad andma jäätmevedajale jäätmed üle konteineriga, mille soovituslik suurus on 660 liitrit, konteinerit tühjendada võib vastavalt vajadusele. Ülejäänud jäätmevaldajad võivad kasutada paberi ja kartongi üleandmiseks ka pappkasti tagades, et üleantav paber ja kartong püsib jäätmeveokisse tõstmiseni kuiv ja puhas. Paberi ja kartongi veoteenus on kõigile tasuta.

SUURJÄÄTMED

Suurjäätmete veo saavad kõik jäätmevaldajad jäätmevedajalt ise tellida kas telefoni või e-kirja teel. Tellimused kogutakse kokku ja vedu toimub iga kuu viimasel neljapäeval. Korraga võetakse vastu kuni 53m jäätmeid. Suurjäätmed on tavajäätmed, mida kaalu või mahu tõttu ei ole võimalik paigutada kogumismahutisse. Näiteks mööbliesemed, vaibad, madratsid, kardinapuud jms. Suurjäätmetena ei käsitleta ehitusjäätmeid ning suuremõõtmelisi probleemtooteid nagu autoromud või nende osad, vanarehve ning elektri- ja elektroonikaseadmeid või nende jäätmeid.
Täiendav info Ragn-Sells AS kodulehel.

BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED

Kõik jäätmevaldajad peavad koguma biolagunevaid jäätmeid (biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed ning biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed) muudest jäätmetest eraldi, st biojäätmeid ei tohi segaolmejäätmete konteinerisse panna ja biojäätmete kogumine peab kõigil kinnistutel olema lahendatud. Alates 1. septembrist 2021 on kohustus biojäätmeid jäätmevedajale üle anda alates 5 korteriga elamutes või mitteelamumaa sihtotstarbega kinnistutel, kui biojäätmeid tekib nädalas üle 20 kg. Soovi korral saavad kõik valla ettevõtted, asutused ja elanikud tekkinud biojäätmeid jäätmevedajale üle anda, lepingu sõlmimiseks tuleb pöörduda jäätmevedaja poole. Biojäätmete mahuti minimaalne tühjendussagedus lõhnahäiringute vältimiseks on 14 päeva. Jäätmete üleandmiseks võib kasutada kuni 240 l suuruseid konteinereid. Kuna biolagunevad köögijäätmed on kaalult rasked, siis ei ole võimalik nende kogumiseks suuremaid konteinereid kasutada. Konteiner peab olema vooderdatud biolaguneva kotiga, et jäätmed ei kleepuks konteineri seinale ja konteineri tühjendamine toimuks tõrgeteta. Kui jäätmevaldaja ei soovi ise konteineri vooderdamisega tegeleda, siis on võimalik see teenus jäätmevedajalt tellida. Biolagunevate jäätmete mahuti tühjendamine ja vooderdamine biolaguneva kotiga on jäätmevaldajale tasuta, kuid biolagunev kott on tasuline. Kui konteiner on kotiga vooderdatud, siis võib köögijäätmeid konteinerisse panna lahtiselt, kuid soovitav on siiski jäätmed koguda väikse biolaguneva koti või paberkoti sisse ning koos sellega jäätmed konteinerisse panna (lõhnahäiringute vältimiseks). Nii konteineri vooderduskott kui ka väikesed kotid peavad olema täielikult biolagunevad ning vastama standardile EN 13432. Biojäätmed jõuavad bioväljakule ja seal ei tohi olla kilet või plasti.

Need jäätmevaldajad, kellel pole kohustust biojäätmeid jäätmevedajale üle anda, võivad need kinnistul kompostida vastavalt Nõo valla jäätmehoolduseeskirjale. Aia ja haljastusjäätmed võib kompostida lahtistes aunades, köögi- ja sööklajäätmed kinnistes kahjurite eest kaitstud

ÜHISMAHUTI

Naabruses asuvate kinnistute jäätmevaldajad võivad jäätmete kogumiseks kasutada ühiseid mahuteid. Selleks tuleb jäätmevaldajatel esitada vallavalitsusele ühismahuti kasutamise taotlus,  milles peavad olema fikseeritud kõik ühist jäätmemahutit kasutavad jäätmevaldajad ja neid esindav isik.

TÜHISÕIDUTASU

Jäätmevedajal on õigus rakendada tühisõidutasu juhul, kui jäätmevaldaja ei ole jäätmeveo päeval jäätmemahutit välja pannud, jäätmevaldaja pole võimaldanud jäätmevedajale juurdepääsu jäätmemahutile, jäätmemahuti on tühi, jäätmemahutis olevad jäätmed ei vasta sellesse mahutisse kogutavale jäätmeliigile või sisaldavad sobimatuid jäätmeid. Segaolmejäätmete jäätmemahuti tühisõidutasu kuni 50% vastava suurusega jäätmemahuti tühjendustasust (teenustasust). Paberi ja kartongi, biojäätmete ning suurjäätmete tühisõidutasu on võrdne segaolmejäätmete tühisõidutasuga.

JÄÄTMEVEOST VABASTAMINE

Jäätmeseaduse alusel on jäätmevaldajal õigus erandkorras taotleda korraldatud jäätmeveost vabastust kuni jäätmevedajale väljastatud jäätmeloa kehtivuse lõpuni kuni 01.12.2023, kui kinnistul ei elata või kinnistut ei kasutata või kui teatud perioodil kinnistut ei kasutata. Suveperioodil kasutatava kinnistu jäätmevaldaja võib üldiselt vabastada 1. oktoobrist kuni 30. aprillini.

Taotlus korraldatud jäätmeveost vabastamise kohta tuleb esitada Nõo Vallavalitsusele.

Korraldatud jäätmeveost vabastuse saanud jäätmevaldaja on kohustatud vastavalt jäätmeseaduses sätestatule esitama üks kord aastas hiljemalt 20. jaanuariks omavalitsusele  kirjaliku kinnituse , et kinnistul ei ole aasta kestel elatud või kinnistut ei ole kasutatud. Jäätmevaldaja, kes ei esita 20. jaanuariks kinnitust, loetakse korraldatud jäätmeveoga liitunuks.

Veograafikut on võimalik vaadata Ragn-Sellsi kodulehelt ja iseteenindusest www.ragnsells.ee/iseteenindus. Ragn-Sells saadab oma klientidele ka e-mailile tühjenduspäeva meeletuletusi (eeldusel, et vedajale on edastatud e-mail ja isikukood). Selle tellimiseks palume pöörduda jäätmevedaja klienditeeninduse poole.

Ragn-Sells ASi teenuste hinnakiri

Lepingu sõlmimiseks saad Ragn-Sellsi poole pöörduda.

 

Ragn-Sells AS
Sepa 26, 51013 Tartu
Telefon: 606 0439
E-post: tartu@ragnsells.com 
Koduleht