« Tagasi

Keskkonnaamet kutsub maaomanikke taastama ja hooldama pärandniite

Liigirikaste niitude säilimisse saab kaasa aidata iga maaomanik, kelle kinnistul need asuvad. Riik toetab pärandniitude taastamis- ja hooldustöid kaitsealadel. Keskkonnaamet ootab toetuste taotlusi 22. maini.

Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused või pärandkooslused on liigirikkad rohumaad, mida on traditsiooniliselt kasutatud karja- või heinamaadena. Selle pärandi ja niitudele iseloomulike taime- ja loomaliikide elupaikade säilimiseks tuleb inimestel pärandkooslusi järjepidevalt hooldada.

Eestis peamiselt levinud kooslused on puisniidud, loopealsed, ranna-, lammi-, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad. Selliste alade kasutusele võtmisel toetab riik võsaraiet, pilliroo eemaldamist, puude harvendamist ning karjaaedade rajamist, et hooldatud kooslustel oleksid avatud maastiku ja haruldastele liikidele vajalikud tingimused. Loodushoiutoetust taastamiseks saab maaomanik või rentnik taotleda 22. maini 2021, esitades selleks Keskkonnaametile taotluse. Samuti on võimalik taastamistoetust taotleda Keskkonnainvesteeringute Keskuselt.

„Pärandkooslustel on võtmeroll elurikkuse säilimisel, need pakuvad elu- ja toitumispaika paljudele haruldastele looma- ja taimeliikidele. Näiteks kannavad ülisuurt liigirikkust puisniidud, kus ühel ruutmeetril võib kasvada üle 70 erineva taimeliigi," sõnas Keskkonnaameti maahoolduse büroo juhataja Kaidi Silm.

Põllumajanduse intensiivistumise, rohumaade kultuuristamise ja seniste traditsiooniliste hooldusvõtete lakkamise tagajärjel on hooldatavate pärandniitude pind oluliselt vähenenud. Inimeste sekkumiseta võivad nii paljud liigid kaduda. Selleks, et liigirikkust säilitada või suurendada, tuleb alasid pidevalt niites või karjatades hooldada. Hooldamata niidud võsastuvad või roostuvad ning neile omane liigikoosseis muutub ja elurikkus väheneb.

Keskkonnaameti maahoolduse spetsialistid on valmis kõiki huvilisi uute alade taastamistööde planeerimises ja toetuste tingimustes nõustama. „Kuna puisniitude pindala Eestis on võrreldes teiste pärandkooslustega kahanenud enim, siis on nende taastamine muutunud eriti ajakriitiliseks. Uued puisniitude taastamise huvilised on väga teretulnud," lausus Kaidi Silm.

Hooldamistegevusi ehk karjatamist ja niitmist koos niite koristamisega toetab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet. Selleks saab maaomanik või -rentnik taotleda poollooduslike koosluste hooldamise toetust 2. maist kuni 21. maini 2021 e-PRIAs. Keskkonnaamet kinnitab eelnevalt toetuse taotluse ja määrab alade hooldamistingimused.

Iga maaomanik saab Maa-ameti geoportaali looduskaitse kaardirakendusest kontrollida, kas ja milline väärtuslik poollooduslik kooslus tema maal asub. Riigimaadel olevate niitude rendile andmist korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus.

Pärandniitude tegevuskava eesmärk aastani 2027 on hooldada pärandkooslusi Eesti kaitstavatel aladel 50 000 hektaril ja parandada nende sidusust ning kvaliteeti. Selle eesmärgi saavutamine on oluline elupaikade soodsa seisundi tagamiseks. Praegu hooldatavate looduslike niitude pindala on umbes 38 000 hektarit.

Rohkem teavet poollooduslike koosluste toetuste kohta leiab Keskkonnaameti kodulehelt.