Nõo Vallavolikogu istung toimub 23.05.2019 kell 15.00 Nõo vallamajas

Istungi päevakorras:

1. „Nõo Põhikooli arengukava 2019 – 2021" kinnitamine. (A. Vetka, I. Tars)

2. Nõo Vallavolikogu vallaelukomisjoni koosseisu muutmine. (J. Järveoja)

3. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

 EELNÕUD

Nõo Põhikooli arengukava 2019 – 2021 kinnitamine

Nõo Põhikooli arengukava

Seletuskiri 

Vallaelukomisjoni koosseisu muutmine


Euroopa Parlamendi valimised

 Euroopa Parlamendi valimistel on kogu Eesti üks valimisringkond.

Nõo vallas on moodustatud kolm valimisjaoskonda.

Valimisjaoskond nr 1Nõo vallamajas, aadressil Voika tn 23, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond, kus hääletavad Aiamaa, Järiste, Kolga, Nõgiaru, Unipiha ja Voika küla ning Nõo aleviku elanikud.

Lisaks saab eelhääletuse päevadel valimisjaoskonnas nr 1 hääletada iga hääleõiguslik isik, kes viibib Nõos ja valimispäevaks oma elukohajärgsesse jaoskonda hääletama minna ei saa.

Valimisjaoskond nr 2Observatooriumi Külastuskeskuses, aadressil Observatooriumi tn 1, Tõravere alevik, Nõo vald, Tartu maakond, kus hääletavad Keeri, Meeri ja Vissi küla ning Tõravere aleviku elanikud.

Valimisjaoskond nr 3Luke raamatukogus, aadressil Vanajärve tn 2, Luke küla, Nõo vald, Tartu maakond, kus hääletavad Altmäe, Enno, Etsaste, Illi, Ketneri, Kääni, Laguja, Luke, Sassi, Tamsa ja Uuta küla elanikud.

Kõigis Nõo valla valimisjaoskondades toimub eelhääletamine 20.0522.05.2019.

Valimispäeval 26. mail 2019 saab iga hääleõiguslik isik hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

 

NB! Kindlasti tuleb valimisjaoskonda kaasa võtta ID-kaart või mõni muu pildiga isikut tõendav dokument (juhiload, pass).

Iga valija saab hääletada vaid ühe korra!

Valimispäeval on valijal, kes oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, õigus taotleda kodus hääletamist. Kodus hääletamiseks esitab valija vallavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kirjaliku taotluse. Taotlust saab teha ka telefoni teel, helistades valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile alljärgnevatel telefoninumbritel:

valimisjaoskond nr 1 — 5411 0381,

valimisjaoskond nr 2 — 5411 0382,

valimisjaoskond nr 3 — 54110383.

 

Nõo valla valimisjuht
vallasekretär Aira Laul

 


Lastekaitsepäev toob Nõo muusikakooli parki huvitegevuse laada

Leia oma huvitegevus ja hobi!

Oled Sa noor või veidi eakam, juba kogenud harrastaja või alles sobivat huvivaldkonda otsimas, tule 4. juunil Nõo muusikakooli parki tähistama lastekaitsepäeva, mille raames toimub huvitegevuse laat.

Laadal on kavas etteasted, töötoad, näitus ja palju muud juba tegutsevatelt huviringidelt, mille juhendajad ja osalejad on varmalt valmis jagama teavet uute huvilistega. Igaühel on võimalus leida endale, oma lapsele või isegi sõbrale huvipakkuv tegevusala. Põnevust ja tegutsemislusti lisavad laadale Nõo Priitahtlik Päästeselts ja Kaitseliidu Elva malevkond koos Naiskodukaitse Elva jaoskonnaga. Selleks, et meeleolu veelgi parem oleks, astub lavalaudadel lisaks kohalikele tegijatele üles ka Daniel Levi bänd.

Head Nõo vallas tegutsevad käsitöötegijad ja kohalikku toodangut pakkuvad ettevõtted, ootame laadale ka teid. Lööge kaasa, tulge oma leti ja toodetega laadalistele heameelt valmistama. Huvilistel palun registreeruda hiljemalt 15. mail aadressil anneli@nvv.ee.

Kohtume 4. juunil kell 18-21 muusikakooli pargis ja veedame kogukonnaga toreda õhtu!

Ole kohal!

 

 


Selgusid XX tantsupeo etenduse „Minu arm“ osalejad

XX tantsupeo „Minu arm" 333 maakondlikku eelproovi on lõppenud. Kunstilise toimkonna valiku põhjal esineb tantsupeo kolmel etendusel 713 kollektiivi, sealhulgas 15 väliseesti kollektiivi.

Nõo vallast pääsesid tantsupeole:

Rahvatantsurühm Tähetar

Nõo naisrühm Madelin

MTÜ Tantsuklubi Triiniks

MTÜ Tantsuklubi Triiniks neiud

Tõravere naiste võimlemisrühm

Nõo reaalgümnaasiumi noorterühm

 

Täpsem info laulu- ja tantsupeo koduleheküljel

 

Tartumaa avalike bussiliinide muudatused alates 13.05.2019

Maaliinide sõiduplaanis on alates 13.05.2019 muudatused! Vaata ka: www.peatus.ee

Liin 401

Tartu-Elva (kiirliin)

Ära jääb väljumine ELVA kell 07:45 (lisatud liini 453 sõiduplaani). Liini pikkus muutunud.

Liin 403

Elva-Tartu (kiirliin)

Muutunud väljumisajad alates ELVA peatusest. Väljumine kell 09:40 (seni 09:30), saabumine TARTU BUSSIJAAM kell 10:25 (seni kell 10:15).

Liin 404

Elva-Tartu (kiirliin)

Ära jääb väljumine ELVA kell 10:20 (lisatud liini 454 sõiduplaani). Liini pikkus muutunud.

Liin 412

Tartu-Nõo-Arbimäe-Elva

Käigus esmaspäevast reedeni, v.a riigipühad (seni esmaspäevast neljapäevani v.a riigipühad).

 

Liin 417

Elva-Arbimäe-Nõo-Tartu

Käigus esmaspäevast reedeni, v.a riigipühad (seni esmaspäevast neljapäevani v.a riigipühad).

 

Liin 443

Tartu-Nõo-Arbimäe-Elva-Rõngu

Käigus pühapäeval ja riigipühadel aastaringselt, 01.11.-30.04, laupäeval (seni reedel, pühapäeval ja riigipühadel aastaringselt, 01.11.-30.04

Liin 444

Rõngu-Elva-Arbimäe-Nõo-Tartu

Liin suletud alates 13.05.2019 (asendab liin 454).

Liin 449

Tartu-Elva (kiirliin)

Lisatud väljumine TARTU BUSSIJAAM kell 07:50 (seni liini 401 väljumine). Liini pikkus muutunud.

Liin 453

Tartu-Elva-Rõngu

Uus liin, käigus esmaspäevast reedeni, v.a riigipühad.

Liin 454

Rõngu-Elva-Tartu

Uus liin, käigus esmaspäevast reedeni, v.a riigipühad.

Liin 707

Tartu-Koosa-Varnja-Nina-Kallaste-Kokora-Alatskivi

Muutunud väljumisajad alates SOPAKU peatusest, väljumine kell 14:30 (seni 14:31).

Liin 921

Elva-Karijärve-Erumäe-Majala-Elva

Käigus neljapäeval, v.a riigipühad (seni reedel, v.a riigipühad).

 


Nõo lasteaed Krõll pakub tööd lasteaiaõpetajatele


Puuetega inimeste füüsiline eluaseme kohandamine

 Erivajadusega Nõo valla elanikel on võimalik taotleda oma puudest tingituna toetust eluaseme kohandamiseks. Toetuse eesmärk on tagada puudega inimestele paremad elamis-, õppimis- ja töötamistingimused. Kohandamise tulemusena paraneb puudega inimeste iseseisev toimetulek ja väheneb abistajate hoolduskoormus. Eluruumi kohandamise raames toetatakse puuetega inimeste liikuvusega seotud toimingute, hügieenitoimingute või köögitoimingute parandamist.

Kohandamise liikide hulka kuulub näiteks tualettruumi (pesemisruum ja WC ühes ruumis või pesemisruumi) kohandus, WC-ruumi kohandus, platvormtõstuki paigaldus, laetõstuki paigaldus, ukse automaatika paigaldus, vaheplatvormita kaldtee rajamine, hoone välisukse ava kohandus, korteri välisukse ava kohandus, siseukse ava kohandus, uksekünnise paigaldus, lävepakuta ukseava kohandus,.

Kohandada saab eluruumi, mis asub Nõo valla haldusterritooriumil ning on taotleja rahvastikujärgne ja tegelik elukoht.

Taotlusi koos lisadokumentidega saab esitada alates 10.05.2019 kuni 10.06.2019 elektroonselt digitaalselt allkirjastatuna e-postile vald@nvv.ee või saata posti teel aadressile:  Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa, 61601. Taotlusi saab esitada ka kohapeal vallamaja sotsiaalosakonnas.

Meetme raames moodustatud sotsiaalprojektide menetlemise komisjon kontrollib, kas taotlus vastab projekti tingimustele ning viib läbi kodukülastuse kohanduse vajaduse ja selle teostamise võimalikkuse hindamiseks. Pärast seda esitab Nõo Vallavalitsus rakendusüksusele koondtaotluse, mille positiivse rahastamise otsuse alusel teostatakse eluruumide kohandustööd.

Lisainfo eluruumi kohandamise taotlemise kohta:

sotsiaaltööspetsialist Jaanika Liblik
telefon 745 5004 , e-post jaanika@nvv.ee

sotsiaalosakonna juhataja Ene Mölter
telefon 745 5475, e-post ene@nvv.ee

Lisainfo ja toetuse taotlemise vormid http://nvv.kovtp.ee/puuetega-inimeste-eluaseme-fuusiline-kohandamine.

 


KredEx avas 06.05.2019.a. lasterikaste perede kodutoetuse taotlusvooru

 Toetus on suunatud madala sissetulekuga peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last ja kes moodustavad ühise leibkonna. Toetussumma on kuni 8000 eurot, varasemalt ühe korra toetust saanud võivad taotleda kuni 5000 eurot.

Taotlusvoor on avatud kuni 10.06.2019.a.

Toetust saab taotleda:

Eluaseme soetamiseks, kui perel puudub pere vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase on halvas seisukorras või ruumiliselt ebapiisav;

Ehitamisega seotud tegevusteks, kui olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub näiteks vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav, küttekolded on amortiseerunud vms.

Olulisemad tingimused:

2018. aastal saadud maksustatav tulu ei või olla suurem, kui 355 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Tulu hulka arvestatakse kõik eraisikuna ja ettevõtjana teenitud tulud. Tulude hulka ei arvestata riiklikke toetuseid, elatisraha ja 2018. aastal makstud kodutoetust.

Tulude tõendamiseks esitatakse KredExile kõikide täisealiste leibkonnaliikmete 2018.a. maksuandmete tõendid.

Kõik leibkonna liikmed peavad olema registreeritud toetusealusele elamispinnale. Eluaseme püstitamise, elamiskõlbmatu eluaseme renoveerimise või eluaseme soetamise korral peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, kus reaalselt elatakse.

Taotleja või tema kuni 15-aastane laps/lapsed peab olema toetusealuse elamispinna omanik või kaasomanik (ehitamisega seotud tegevused).

Taotleja omandis ei või olla rohkem, kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisasi.

Teistkordset toetust saavad taotleda pered, kellel on eelmine toetus kasutatud, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise aruanne.

Peres kasvav raske või sügava puudega laps annab taotlusele lisapunkte ning puude tõendamiseks esitatakse taotlemisel arstliku ekspertiisi otsus puude määramise kohta.

Kui leibkonnas on kaks vanemat, peavad mõlemad vanemad vastama taotlejale esitatavatele nõuetele ja esitama taotluse koos.

Taotlust saab esitada alates 06.05.2019.a. KredExi e-teenuste keskkonnast, e-posti teel aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal, posti teel aadressil Hobujaama 4, Tallinn, 10151.

Info taotlemise tingimuste ja taotluste esitamise kohta leiate: www.kredex.ee.

Toetus on suunatud madala sissetulekuga peredele, kus kasvab vähemalt kolm kuni 19-aastast (kaasa arvatud) last ja kes moodustavad ühise leibkonna. Toetussumma on kuni 8000 eurot, varasemalt ühe korra toetust saanud võivad taotleda kuni 5000 eurot.

Taotlusvoor on avatud kuni 10.06.2019.a.

Toetust saab taotleda:

q eluaseme soetamiseks, kui perel puudub pere vajadustele vastav eluase või olemasolev eluase on halvas seisukorras või ruumiliselt ebapiisav;

q ehitamisega seotud tegevusteks, kui olemasolev eluase ei vasta elementaarsetele elamistingimustele, sealjuures puudub näiteks vee- ja kanalisatsioonisüsteem või pesemisvõimalus, katus ei ole vettpidav, küttekolded on amortiseerunud vms.

Olulisemad tingimused:

q 2018. aastal saadud maksustatav tulu ei või olla suurem, kui 355 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Tulu hulka arvestatakse kõik eraisikuna ja ettevõtjana teenitud tulud. Tulude hulka ei arvestata riiklikke toetuseid, elatisraha ja 2018. aastal makstud kodutoetust.

Tulude tõendamiseks esitatakse KredExile kõikide täisealiste leibkonnaliikmete 2018.a. maksuandmete tõendid;

q kõik leibkonna liikmed peavad olema registreeritud toetusealusele elamispinnale. Eluaseme püstitamise, elamiskõlbmatu eluaseme renoveerimise või eluaseme soetamise korral peavad kõik leibkonna liikmed olema registreeritud ühele aadressile, kus reaalselt elatakse;

q taotleja või tema kuni 15-aastane laps/lapsed peab olema toetusealuse elamispinna omanik või kaasomanik (ehitamisega seotud tegevused);

q taotleja omandis ei või olla rohkem, kui üks eluruumina kvalifitseeruv kinnisasi;

q teistkordset toetust saavad taotleda pered, kellel on eelmine toetus kasutatud, projekt tähtaegselt lõpetatud ja KredExile esitatud toetuse kasutamise aruanne;

q peres kasvav raske või sügava puudega laps annab taotlusele lisapunkte ning puude tõendamiseks esitatakse taotlemisel arstliku ekspertiisi otsus puude määramise kohta;

q kui leibkonnas on kaks vanemat, peavad mõlemad vanemad vastama taotlejale esitatavatele nõuetele ja esitama taotluse koos.

 

Taotlust saab esitada alates 06.05.2019.a. KredExi e-teenuste keskkonnast, e-posti teel aadressil toetused@kredex.ee või paberkandjal, posti teel aadressil Hobujaama 4, Tallinn, 10151.

Info taotlemise tingimuste ja taotluste esitamise kohta leiate www.kredex.ee.

Lisainformatsiooni saamiseks võib pöörduda Nõo valla sotsiaalosakonda

AGNES LAASBERG
lastekaitsespetsialist

 


Üleskutse lüüa kaasa "Eesti 2035" pikaajalise strateegia arvamuskorjes

Rahandusministeerium ja riigikantselei eestvedamisel koostatakse Eestile pikaajalist strateegiat „Eesti 2035", et Eesti oleks ka 10 või 20 aasta pärast koht, kus oleks hea elada, töötada, õppida või külastada. Strateegia loomises on kaasa rääkima oodatud kõik Eesti inimesed ning kuni 10. maini kestab selle tarvis veel ka üle-eestiline arvamuskorje.

Arvamuskorjes osalemiseks tuleks täita lühike e-küsimustik aadressil www.eesti2035.ee. Need inimesed, kes e-kanaleid kasutada ei saa või ei soovi, on küsimustik paberil täitmiseks ka raamatukogudes üle Eesti.

Eesti 2035 meeskond.


Ilmunud on Nõo Valla Lehe maikuu number

Euroopa Parlamendi valimiste korraldamisest Nõo vallas

Euroopa Parlamendi valimistel on kogu Eesti üks valimisringkond.

Nõo vallas on moodustatud kolm valimisjaoskonda.

Valimisjaoskond nr 1Nõo vallamajas, aadressil Voika tn 23, Nõo alevik, Nõo vald, Tartu maakond, kus hääletavad Aiamaa, Järiste, Kolga, Nõgiaru, Unipiha ja Voika küla ning Nõo aleviku elanikud.

Lisaks saab eelhääletuse päevadel valimisjaoskonnas nr 1 hääletada iga hääleõiguslik isik, kes viibib Nõos ja valimispäevaks oma elukohajärgsesse jaoskonda hääletama minna ei saa.

Valimisjaoskond nr 2Observatooriumi Külastuskeskuses, aadressil Observatooriumi tn 1, Tõravere alevik, Nõo vald, Tartu maakond, kus hääletavad Keeri, Meeri ja Vissi küla ning Tõravere aleviku elanikud.

Valimisjaoskond nr 3Luke raamatukogus, aadressil Vanajärve tn 2, Luke küla, Nõo vald, Tartu maakond, kus hääletavad Altmäe, Enno, Etsaste, Illi, Ketneri, Kääni, Laguja, Luke, Sassi, Tamsa ja Uuta küla elanikud.

Kõigis Nõo valla valimisjaoskondades toimub eelhääletamine 20.0522.05.2019.

Valimispäeval 26. mail 2019 saab iga hääleõiguslik isik hääletada vaid oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

NB! Kindlasti tuleb valimisjaoskonda kaasa võtta ID-kaart või mõni muu pildiga isikut tõendav dokument (juhiload, pass).
Iga valija saab hääletada vaid ühe korra!

Valimispäeval on valijal, kes oma terviseseisundi või mõne muu mõjuva põhjuse tõttu ei saa hääletada hääletamisruumis, õigus taotleda kodus hääletamist. Kodus hääletamiseks esitab valija vallavalitsusele või jaoskonnakomisjonile kirjaliku taotluse. Taotlust saab teha ka telefoni teel, helistades valimispäeval kella 9.00-st kuni 14.00-ni elukohajärgsele jaoskonnakomisjonile alljärgnevatel telefoninumbritel:

valimisjaoskond nr 1 — 5411 0381,

valimisjaoskond nr 2 — 5411 0382,

valimisjaoskond nr 3 — 54110383.

Nõo valla valimisjuht
vallasekretär Aira Laul


Planeeringuteated

Nõo Vallavalitsus võttis 22. aprill 2019 korraldusega nr 158 vastu ja suunas avalikule väljapanekule Nõo vallas Nõo alevikus asuva Liivapõllu katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu. Avalik väljapanek toimub 13.05–27.05.2019 vallakantseleis.

Planeeritava ala pindala on ca 1,6 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada katastriüksus kaheksaks elamukrundiks ja määrata ehitusõigused üksikelamute ja/või kaksikelamute ning abihoonete püstitamiseks. Planeering on kooskõlas kehtiva Nõo valla üldplaneeringuga. Planeeringumaterjalidega saab tutvuda Nõo valla kodulehel http://nvv.kovtp.ee/et/detailplaneeringud

 

Nõo Vallavolikogu algatas 25. aprilli 2019 otsusega nr 69 Nõo vallas Tõravere alevikus asuva Ojamaa katastriüksuse ja selle lähiala detailplaneeringu ning kinnitas detailplaneeringu lähteseisukohad. Planeeritava ala pindala on ca 4,9 ha. Detailplaneeringu eesmärgiks on jagada katastriüksus kaheks krundiks ja määrata ehitusõigus olemasoleva elamu laiendamiseks ja uue elamu ning abihoonete püstitamiseks Detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga.

 


Laskeharjutused Kahna karjääris

Eesti Reservväelaste Tartu Laskespordiklubi viib läbi laskeõppused Kahna karjääris ajavahemikel 04-05.05.2019 ja 18-19.05.2019. 
Palume olla ettevaatlikud nimetatud aegadel seal kandis liikudes.

Vastutavaks isikuks laskepaigas on laskeinstruktor:
Erki Vään, tel 
501 4110. 


 


Tasuta õigusnõustamine erivajadusega inimestele üle Eesti

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) koostöös sihtasutusega Õigusteenuste Büroo (ÕTB) alustas aprillist 2017 õigusnõustamise teenuse pakkumist keskmise, raske või sügava puudega inimestele. Erivajadusega isiku elukondlike õigusküsimuste lahendamiseks võivad sihtgrupi esindajatena nõustamisele pöörduda ka sihtgrupi hooldajad või pereliikmed.

Teenuse eesmärgiks on tagada erivajadustega isikutele õigusnõustamine ja abistamine igapäevasel ametiasutustega suhtlemisel ning asjaajamisel.

Õigusabi tagatakse elukondlike õigusmurede lahendamisel: võlad, eluase, pereasjad, tööasjad, toetused jms. kohtumisega õigusnõustamisega (vajadusel ka  veebisilla vahendusel (Skype)), õigusinfot saab küsida telefonitsi ja veebinõustamise teel.

Õigusnõustamise teenust pakutakse 15-s ligipääsetavas nõustamiskohas üle Eesti koostöös maakondlike puuetega inimeste kodadega.

Teenus on sihtgrupi jaoks tasuta.

Õigusnõustamiseks on vajalik eelregistreerimine SA Õigusteenuste Büroo telefonidel: 601 5122 või 53 850 005.

Vajadusel on võimalus kasutada nõustamisprotsessis viipekeeletõlki.

Täpsem info teenuse kohta on leitav EPIKoja veebilehelt: http://www.epikoda.ee/oigusnoustamine

Lisainfo: Tauno Asuja, Eesti Puuetega Inimeste Koja peaspetsialist, tel: 661 6614,
e-post: tauno.asuja@epikoda.ee

Õigusnõustamise teenust rahastab Justiitsministeerium.

 

Linn/alevik

Õigusnõustamise teenuse osutamise kohad

Teenuse osutamise regulaarsus

Jõgeva

Jõgevamaa Puuetega Inimeste Koda (Ristiku 3, Jõgeva)

kuu 4. esmaspäev

Jõhvi

Ida-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Kaare 7, Jõhvi)

kuu 1. kolmapäev

Kuressaare

Saaremaa Puuetega Inimeste Koda
(Pikk 39, Kuressaare)

kuu viimane reede

Haapsalu

Läänemaa Puuetega Inimeste Koda
(Kastani 7, Haapsalu)

kuu 2. neljapäev

Narva

Narva kohtumaja (1.Mai 2, Narva)

kuu 1. kolmapäev

Paide

Järvamaa Puuetega Inimeste Koda
(Lai 33, Paide)

kuu 3. esmaspäev

Põlva

Põlvamaa Puuetega Inimeste Koda
(Uus 2, Põlva)

kuu 2. kolmapäev

Pärnu

Pärnumaa Puuetega Inimeste Koda
(Riia mnt 70, Pärnu)

kuu 2. teisipäev

Rakvere

Lääne-Virumaa Puuetega Inimeste Koda (Lille 8, Rakvere)

kuu 1. kolmapäev

Rapla

Rapla kultuurikeskus (Tallinna mnt 17a, Rapla)

kord kvartalis

Tallinn

Eesti Puuetega Inimeste Koda (Toompuiestee 10, Tallinn)

iganädalaselt reedeti

Tartu

Tartu Puuetega Inimeste Koda
(Rahu 8, Tartu)

kuu 4. esmaspäev

Valga

Valgamaa Puuetega Inimeste Koda (Kungla 15, Valga)

kuu 2. kolmapäev

Viljandi

Viljandi Puuetega Inimeste Nõukoda
(Posti 20, Viljandi)

kuu 3. esmaspäev

Võru

Võrumaa Puuetega Inimeste Koda (Lembitu 2, Võru)

kuu 2. kolmapäev

 


On õige aeg mõelda ahju ja pliidi ohutuse parandamisele

Kristo Koppel
Pottsepp-meister, tase 5

Korstnapühkija on mõistlik tellida juba kevadel, sest sügisesse jättes on tihtilugu järjekorrad pikad. Puhastustööde kõrval on tema ülesanne hinnata kütteseadmete seisukorda ja remondivajadust ja needki tööd tuleb vajadusel enne kütteperioodi ära teha. Kui jätta tööd sügisesse, siis ei pruugi korstnapühkija poolt avastatud vigade parandamiseks pädevat pottseppa leida enne jõule. Kütteseadme parandustööde tellimisel soovitan küttekoldega tutvuma kutsuda mitut pottseppa. Selliselt saab omanik erinevad hinnapakkumised ja selguse, kui kalliks võib kütteseadme vea parandamine kujuneda.

Lihtsamini kõrvaldatavad vead, mis tekitavad tuleohu hoonele

Lihtsasti kõrvaldatavad, kuid samas ohtlikud vead on mõrad ahju vuukides ja logisevad ning ebatihedad ahjuuksed. Seda nii mürgise vingugaasi tuppa tungimise kui otsese tuleohu poolest. Lõõristikus süttida võiva tahma põlemistemperatuur on väga kõrge. Tahm põleb nagu säraküünal ja vuukides olevatest pragudest võib selle säraküünla tulikuum pallike välja veereda, mille tagajärjel võib süttida hoone. Seepärast peab laskma kogenud pottsepal üle vaadata vuukide sügavuse ja täite ulatuse. Kütja ise peab hoolitsema selle eest, et ahju, pliidi või ühenduslõõri vahetus läheduses poleks kergesti süttivast materjalist asju nagu vaibad, tolm või puupraht. Lihtsamate remonditööde orienteeruvad hinnad: uksepealse kivi asendamine ja ukse ümbruse tihendamine umbes  84 eurot, ühenduslõõri (slepe) vuukide tihendamine või taastäitmine alates 120 eurost.

Kallimad ja raskemini kõrvaldatavad vead

Kui ahju kolde võlvis on puudujääke, siis mõjutab see terve kütteseadme koostet ja päevakorda võib kerkida lausa uue ahju ehitamise vajadus. Väga üksikutel juhtudel on võimalik võlvist alla kukkunud kivi spetsiaalse seguga remontida või hea õnne korral see asendada. Töö hinnaklass algab umbes 240 euro juurest.

Pliidid

  • Pliitide puhul tuleks kindlasti jälgida küpsetus- või keeduplaadi terviklikkust. Juhul kui seal on mõni pisike mõra, siis see veel kasutamist liiga palju ei sega. Kui aga keeduplaat on läbiva mõraga ning seda tuleb paigal püsimiseks toestada, tuleb see kindlasti välja vahetada. Keeduplaatide hinnad algavad 80 euro juurest.
  • Keeduplaadi järel tuleb tähelepanu pöörata pliidi uksele ja praeahjule. Tihtilugu on plekist praeahjudel pealt plekk ära põlenud või sulanud ning tänu sellele pudeneb osa tuhka koldest praeahju. Selline ahi ei ole aga enam toidu valmistamiseks ohutu ja ka ülimürgine nähtamatu ja lõhnatu vingugaas võib praeahju uksest tuppa imbuda.

Ära kasuta vahtu!

  • Olenemata kütteseadme veast ei tohi selle parandamiseks kasutada mitte ühtegi ehitusvahtu. Ka poes saada olev nii nimetatud "tulekindel" vaht on tegelikult põlevmaterjal!
  • Ahju või kamina silikooni võib kasutada pigem kütteseadme metallosade tihendamiseks. Savivuukide täitmiseks kuumakindel silikoon kõige sobivam materjal pole ning kaua vastu ei pea. Põhjuseks on see, et keraamika ehk savitellise ning silikooni soojuspaisumine on erinev, mille tõttu silikoon vuukidest lahti tuleb.

Pottsepa valikul tasuks enne töö tellimist kontrollida tema tausta. Eeskätt seda, millise kategooria kutsetunnistust pottsepp omab. Majandustegevusena võib pottsepa teenust pakkuda pottsepp tase 4 või tase 5. Pottsepp-selli tase 3 on selline tase, millega tohib tööd teha ainult juhendaja järelevalve all. See tähendab, et juhendaja kontrollib tööde kvaliteedi üle ja kinnitab seda oma allkirjaga. Pottsepa kutse olemasolu ja pädevust saab kontrollida kodulehelt www.kutsekoda.ee.

Marek Kiik
Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht
e-post: marek.kiik@rescue.ee


Teade puuetega laste vanematele

Nõo vallavalitsuse sotsiaalosakond annab teada, et senise puudega lapse hooldetoetuse asemel on puudega laste vanematel võimalus taotleda vajaduspõhist toetust lapse puudest tingitud lisakulude kompenseerimiseks (ravimid, abivahendid, transport, teenused vm). Põhjendatud taotlusele tuleb lisada kuludokumendid, millest nähtub lisakulude vajadus, kehtiv puude otsus ning võimalusel kehtiv rehabilitatsiooniplaan.

Puudega lapsed, kellele on määratud igakuine või perioodiline toetus (näiteks transporditoetus), nende puudega laste vanemad sama sisuga vajaduspõhist toetust taotleda ei saa.

Toetuse saamiseks palume pöörduda Nõo vallavalitsuse sotsiaalosakonda või saata kodulehelt leitav taotlus e-postile vald@nvv.ee.

taotluse vorm

Nõo vallavalitsuse sotsiaalosakond


Eestis on tuleohtlik aeg!

6. aprillist kehtib Eestis tuleohtlik aeg. Looduses lõket tehes või grillides tuleb olla äärmiselt ettevaatlik, sest ka väike eksimus lahtise tule kasutamisel võib kaasa tuua rängad tagajärjed.

Päästeamet tuletab meelde, mismoodi tuleohtlikul ajal tuld teha või kus ja kuidas grillida.

Grillimine

  • Ka rõdu ja terrass on hoone osa. Ära grilli seal.
  • Grill paiguta hoonest eemale tasasele pinnale.
  • Lahtise leegiga (puud) grilli hoonest vähemalt 5m kaugusel.
  • Söega grilli kasuta hoonest vähemalt 2m kaugusel.
  • Küttegaasil töötava grillseadme koha valikul juhindu kasutusjuhendist.
  • Lase grillil pärast kasutamist täielikult jahtuda. Kuum grill on tuleohtlik.

Lõkke tegemine

  • Lõket tee mittesüttival pinnal, puhasta lõkkekoha ümbrus vähemalt 0,5 m raadiuses. Piira kivide või pinnasevalliga.
  • Koduaia lõkkes tohib põletada vaid puhast (immutamata) puitu ning pappi ja paberit
  • Alla ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 8m kaugusel hoonetest.
  • Üle ühe meetrine lõke peab paiknema vähemalt 15m kaugusel hoonetest ja 20m metsast.
  • Ära tee tuulise ilmaga lõket. Tuule kiirus alla 5,4 m/s (nõrk tuul).
  • Ära jäta lõket järelvalveta ja hoia käepärast ämber veega või tulekustuti.
  • Lase lõkkel täielikult ära põleda või kustuta veega.
  • Kulu põletamine on keelatud!

Lõkke tegemine metsas

  • Metsas tohib lõket teha selleks ette valmistatud ning tähistatud kohtades.
  • Lõkke tegemisel tasub kindlasti eelistada kattega lõkkekohti, sest soojal ja kuival suvepäeval on tuli metsas väga kiire levima.
  • Suure tuleohuga ajal on keelatud metsas lõkke tegemine, grillseadme kasutamine ja suitsetamine. Keeld kehtib ka RMK lõkkeplatsidel.

 


Ühiselt Euroopa kultuuripealinnaks pürgivad Lõuna-Eesti omavalitsused allkirjastavad Suurel Munamäel hea tahte lepingu

Kahekümne Lõuna-Eesti omavalitsuse juhid eesotsas Tartu linnapea Urmas Klaasiga allkirjastavad esmaspäeval, 29. aprillil kell 10 Suurel Munamäel koostöölepingu, mis toetab Tartu kandidatuuri 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul on kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks Tartu linna ja Lõuna-Eesti omavalitsuste ühine ettevõtmine: "Euroopa kultuuripealinna tiitel toetaks meie regiooni omavalitsuste arengut mitmeti, lisaks kultuurielu edendamisele pakub ühine ettevõtmine Lõuna-Eestile nii majanduslikku kui mainekasu."

Lõuna-Eesti omavalitsused allkirjastavad Suurel Munamäel hea tahte lepingu, millega kinnitavad oma huvi ja koostöösoovi pürgida ühiselt Euroopa kultuuripealinnaks. "Kui ühendada Tartu linna ja Lõuna-Eesti tugevused, looduslik ja kultuurilooline mitmekesisus, on tulemuseks ka tugevam taotlus," rõhutas linnapea Urmas Klaas.

Tartu 2024 kandidatuurimeeskonna Lõuna-Eesti koordinaatori Annela Laaneotsa sõnul on Euroopa kultuuripealinna lõppvooru taotlust koostades kohtutud kõigi kaasatud maakondade kultuurijuhtidega ning korraldatud kõigis maakondades ka avalikke arutelusid. "Me teeme Lõuna-Eestis koostööd, et pakkuda rahvusvahelisele žüriile välja parimad ideed, üritused ja toimumispaigad, võttes samas arvesse erinäoliste omavalitsuste kultuurielu tugevusi ja tulevikunägemusi," sõnas Laaneots.

Suurel Munamäel ja selle vaatetornis toimuval sündmusel esineb muusikalise tervitustega ka Võrumaa juurtega muusik, laulja ja looja Mari Kalkun.

Euroopa kultuuripealinnaks kandideerivad üheskoos Põlva maakonna, Võru maakonna, Valga maakonna, Tartu maakonna omavalitsused ning Viljandi ja Tartu linn.

Milline Eesti linn võidab 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli, selgub juba augustis. Konkursi lõppvooru jõudnud Eesti linnadelt Narvalt ja Tartult oodatakse lõplikku taotlust ehk kandidatuuriraamatut 1. augustiks. 26.-27. augustini külastab lõppvooru jõudnud linnasid Euroopa kultuuripealinnade žürii. 28. augustil kaitsevad linnade esitlusmeeskonnad rahvusvahelise žürii ees oma lõppvooru taotlusi, misjärel žürii kuulutab välja 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna tiitli võitja.

Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna kandidatuuri kohta saab rohkem lugeda koduleheküljelt www.tartu2024.ee ja sotsiaalmeediakanalitest www.facebook.com/Tartu2024 ning www.instagram.com/Tartu2024.

Annela Laaneots
Tartu 2024 Lõuna-Eesti koordinaator
Tel: 557 9808
www.tartu2024.ee

 


Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 25. aprillil 2019 algusega kell 15.00 raamatukogu ruumides vallamaja I korrusel

Istungi päevakorras:

1. Nõo valla 2019. aasta I lisaeelarve vastuvõtmine (M. Raudsaar, P. Sügis)

2. Nõusoleku andmine laenu võtmiseks. (P. Sügis)

3. Määruse „Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise toetuse määramise tingimused ja kord" muutmine. (A. Laul)

4. Jaoskonnakomisjonide moodustamine. (A. Laul)

5. Enampakkumise korraldamine vallavara võõrandamiseks (Etsaste depoo). (A. Laul)

6. Detailplaneeringu algatamine (Ojamaa katastriüksus). (S. Tarto)

7. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

EELNÕUD

Nõo valla 2019. aasta I lisaeelarve vastuvõtmine 
NÕO VALLA 2019.a I LISAEELARVE  

Nõusoleku andmine laenu võtmiseks

Nõo Vallavolikogu 14.06.2018 määruse nr 14 "Puuetega inimeste eluaseme füüsilise kohandamise toetuse määramise tingimused ja kord" muutmine

Seletuskiri 

Seletuskiri päevakorrapunkt nr 4 juurde

Enampakkumise korraldamine vallavara võõrandamiseks

Detailplaneeringu algatamine

 

 

 


Teavita vallavalitsust naabri või enda kaunist kodust!


Lauluvõistluse Tartumaa Laululaps 2019 Nõo valla eelvoor toimub 28. aprillil kell 11 Nõo Kultuurimajas

Esinemise järjekord:

   kl 11.00     I vanusegrupp 3-7 aastased          

  1. Nellie Karro  
  2. Liselle Korela              
  3. Elina Eenmäe           
  4. Tuule Remsel           
  5. Stella Liiva            
  6. Brigitta Pertmann    
  7. Mirte Marii Taimur            
  8. Rebecca Soonvald               
  9. Reta Reinberk                     

kl 11.55     II vanusegrupp 8-10 aastased

  1. Anethe Marran                                 
  2. Agnethe Marran              
  3. Marelle Pertmann
  4. Sofia Marie Rebane             
  5. Mirtel Randala     
  6. Mirjam Tiidumaa     

   Kl 12.35     III vanusegrupp 11-13 aastased

  1. Ott Eenmäe                 
  2. Kristin Marii Viinalass
  3. Marita Shornikova               

    *Hääli saab lahti laulda:

 I vanusegrupp kl 10.00 -10.30 laval ja teise korruse prooviruumis

II ja III vanusegrupp kl 10.30 – 10.55 teise korruse prooviruumis

*Heliproovi  saab teha  enne vanusegrupi võistlust esinemisjärjekorra alusel, iga laps kuni 1:30 /aeg minutites/.

I vanusegrupi heliproov algab kell 10.20, II ja III vanusegrupp peale eelmise vanusegrupi esinemist.

*Lauluvõistlust helindab  Neumann Stuudio OÜ

Tartumaa Omavalitsuse Liidu eestvedamisel korraldatakse sel aastal teistkordselt ülemaakonnalist laste ja noorte laulukonkurssi Tartumaa Laululaps. Kui eelmise aasta võitjad said pileti üleriigilisele „Laulukarussellile", siis nüüd, „Laulukarusselli" vaheaastal, lõppeb võistlus Maakondliku lõppvõistlusega.

Konkurss koosneb piirkondlikest eelvoorudest ning suurest lõppvõistlusest. Eelvoorudes valitakse igast vanusegrupist kaks parimat, kes pääsevad edasi maakondlikule lõppvõistlusele.

Piirkondlikud eelvoorud toimuvad ka teistes Tartumaa valdades, kuid igal lauljal on õigus osaleda vaid ühe piirkonna eelvoorus ning esindada vaid üht kooli, laulustuudiot või muud õppeasutust. Eelvoorus saab esindada vaid üht valda.

Nõo  valla piirkondlikku eelvooru  korraldab Nõo Kultuurimaja. Konkursile registreerimine  on lõppenud!

Konkursitingimuste reglement on leitav siit


2. mail algab e-PRIAs pindalatoetuste taotlemine

Aeg on valmistuda pindalatoetuste taotlemiseks

PRIA pakub toetustest huvitatud taotlejaile võimalust põldude ja poollooduslike koosluste (PLK) alade piirid aegsasti elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA valmis joonistada. Toetuste taotlemine algab e-PRIA vahendusel 2. mail.

Kui teie esitab e-PRIAs taotluse esindaja, on oluline, et talle on antud volitus. Volituse saab vormistada e-PRIA uues iseteeninduskeskkonnas või soovituslikul vormil, mis on kättesaadav veebilehel www.pria.ee à Registrid à Esindusõigused ja volitused. Need volitused kehtivad ka vana e-PRIA teenuste kasutamiseks. Varem vanas e-PRIAs antud volitused kaotasid 27. juunil 2018 kehtivuse ja klient peab uues e-PRIAs andma uuesti volitused vana e-PRIA teenuste kasutamiseks. Volitusi ei pea uuesti andma inimesele, kellele on juba varasemalt uues e-PRIAs antud täielikud/osalised volitused või kelle esindusõigus tuleneb äriregistrist ning registrikaardil ei ole määratud erisusi koos esindamise kohta.

5. aprillil avasime vana e-PRIA Minu põllud teenuses põldude ja Minu niidud teenuses PLK alade piiride joonistamise. Kui elektroonilistel kaartidel piirid aegsasti valmis joonistada, läheb taotluse esitamine hiljem ladusamalt!

Kuidas joonistada  põlde/PLK alasid

Uude e-PRIAsse sisse loginul tuleb valida klient, keda soovitakse esindada, vana e-PRIA teenuste kasutamiseks valida ülemiselt siniselt menüürealt Vana e-PRIA ning vajutada nupule Sisene vanasse e-PRIAsse. Edasi tuleb valida menüüreal Teenused.

Varasemalt teenust kasutanud, aga sel aastal esimest korda teenusesse Minu põllud või Minu niidud sisenevale kliendile laaditakse alla PRIA või Keskkonnaameti poolt kindlakstehtud andmed tema põldude ja PLK alade kohta Need võivad olla kohapealses või administratiivses kontrollis, satelliitpiltide või ortofotode alusel kontrollitud põllud ja PLK alad.

Seejärel saab joonistada oma põllud/PLK alad, mida soovitakse lisada 2019. a pindalatoetuste taotlusele. Esimest korda teenust kasutavad kliendid saavad kohe pärast teenusesse sisenemist hakata joonistama oma põlde/PLK alasid.

Taotlust ei saa praegu veel eeltäita. Joonistatud põllud saab lisada taotlusele ning taotluse ära esitada alates 2. maist. PLK alad saab Keskkonnametile kooskõlastamiseks saata alates 2. maist -pärast kooskõlastuse saamist tuleb need lisada PLK taotlusele ja taotlus ära esitada.

Põldude/PLK alade joonistamisel palume pöörata tähelepanu sellele, et piirid, maakasutus ja kultuur vastaksid tegelikule olukorrale 2019. aastal ja et toetuse taotlejal oleks nende maade kohta olemas kehtiv maakasutusõigus.

Kui võrreldes e-PRIAs näha olevate põllumassiivide piiridega on võetud kasutusse ka uusi maid ja need on heas põllumajanduslikus seisukorras, siis palume esitada ettepanek põllumassiivide moodustamiseks või olemasolevate muutmiseks (vt vanas e-PRIAs Teenused à Pindalatoetused à Andmete esitamine  à Põllumassiivi või maastikuelemendi piiri ettepanek).

Toetused ja muudatused 2019

Tänavu saab 2.-21. maini ning seejärel hilinenult 22. maist 17. juunini taotleda samasuguseid pindalatoetusi, maaelu arengukava loomatoetusi ja üleminekutoetusi nagu eelmisel aastal. Põhjalik info tingimuste kohta on koostamisel ja ilmub aprillikuu jooksul veebilehel www.pria.ee (vt rubriike taimekasvatus ja loomakasvatus). Tänavu tuleb aga arvestada oluliste muudatustega:

  • Ühtse pindalatoetuse taotlejatel ei ole enam lubatud hekseldatud rohumaadel hekslit maha jätta – nii niitmise kui hekseldamise korral tuleb rohi kokku koguda.
  • Kui viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamisega seoses põllumajanduslikku tootmist ei toimu, siis tuleb rohttaimedega kaetud reavahed hooldada sarnaselt rohumaadega ning hekslit ei tohi ka seal maha jätta.
  • Eelmisel aastal on Eestis püsirohumaade pind vähenenud üle lubatud määra. Tänavu pole lubatud püsirohumaid ühelgi taotlejal, kellele kehtivad rohestamise nõuded, mitte mingis ulatuses üles harida. Neil, kelle kasutuses on viimase kahe aasta jooksul ülesharitud püsirohumaid, tuleb see PRIA määratud ulatuses tagasi rajada. Sellise kohustuse saanu peab tagasirajatavaid püsirohumaid näitama hiljemalt 17. juuniks 2019 oma taotlusel märkega TAR.
  • Rohestamise toetusega seoses arvestatakse põllumajanduskultuuride kasvupindade osakaalusid mitmekesistamise nõude täitmisel 15. juunist 1. augustini kasvavate põllumajanduskultuuride kasvupindade alusel. Ökoalaks valitud kesa tuleb hoida katkematult kesana kuue kuu vältel kuni 1. augustini.
  • Keskkonnasõbraliku aianduse köögivilja-, ravimtaime- ja maitsetaimekasvatuse ning maasikakasvatuse toetust (KSK) makstakse kuni 10 ha ravim- ja maitsetaimede kasvatamiseks.
  • Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (KSM) uut kohustust 2019. a võtta ei saa. Kohustust ei saa suurendada üle 20% võrreldes esimese kohustuseaasta kohustusealuse maa pindalaga. KSM kohustuse saab asendada osaliselt või täielikult keskkonnasõbraliku aianduse puuvilja- ja marjakasvatuse (KSA) kohustusega.
  • Mahetoetust (MAH) antakse kuni 15 ha köögivilja, maasika, ravim- ja maitsetaimede ning kuni 70 ha puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise eest. Kellele määrati 2018 MAH toetust puuvilja- ja marjakultuuride eest, saavad kohustuseperioodi lõpuni toetust ka üle 70 ha, kuid mitte rohkem kui selle pinna ulatuses, mille kohta anti MAH toetust 2018 esitatud taotluse põhjal.
  • KSM ja MAH taotlejate jaoks on 2019. aastal kehtestatud teatud erandid rohumaadele toetuse taotlemisel, täpsemalt vt kodulehelt.
  • Loomade heaolu toetust ei saa enam sigade kohta, keda peetakse loomakasvatushoones, kus kasutatakse vedelsõnnikutehnoloogiat ning kus tekib vedel- või poolvedelsõnnik.
  • Piirkondliku veekaitse toetuse (VESI) uut kohustust saab teatud nitraaditundliku ala kohta võtta ka tänavu.

Iga toetuse täpsed tingimused on kirjas vastava meetme määruses, PRIA veebilehele koostame kõigi toetuste kohta kokkuvõtlikud tutvustused ning põhjalikud juhendid „Abiks taotlejale". Samuti palume kindlasti tutvuda nõuetele vastavuse reeglitega, mis on kohustuslikud kõigile peale üleminekutoetuste taotlejate ja väikepõllumajandustootja kavaga liitunute.

Toetuste ja e-PRIA kasutamise kohta saab abi küsida PRIA loomatoetuste ja pindalatoetuste infotelefonil 7377 679 või pöörduda nõuandekeskuse konsulentide poole, vt www.pikk.ee. e-PRIA teenuste kasutamisel saab abi ka klienditeenindajatelt PRIA maakondlikes teenindusbüroodes, kus on olemas kliendiarvutid.

Edukat taotlemist!

Eveliis Padar
Teabeosakonna juhtivspetsialist
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet
737 1215
5342 3747
eveliis.padar@pria.ee
www.pria.ee


Elroni kagusuuna sõiduplaanis taas muudatused

Seoses suveperioodiga hakkavad rongid alates 27.aprillist sõitma taas Piusale, samuti lisandub Tartu-Koidula(-Piusa) liinile nädalavahetustel kolmas väljumine.

Kagusuuna sõiduplaani alates 27.04 leiate Elroni kodulehelt:

http://elron.ee/wp-content/uploads/2019/04/KAGUSUUND_al-27.04.pdf.

AS Eesti Liinirongid

 


Maa-amet alustas iga-aastase aeropildistamisega

Mõõdistuslennud katavad Eesti lõunapoolse osa. Ühe ettevalmistustööna paigaldatakse mitmele  poole maastikule valged ruudukujulised kilest märgised, mis sügisel kokku korjatakse. Märgised on vajalikud aerofotode edasisel töötlemisel.


Maa-amet alustas aprillikuus iga-aastaste mõõdistuslendudega, et uuendada kaardiandmeid. Tänavu toimuvad ülelennud Eesti lõunapoolsel alal, milleks on Lihula-Vändra-Põltsamaa-Kallaste joonest riigi lõunapiirini jääv ala koos Saaremaa, Muhu, Ruhnu ja Kihnu saarega (skeemil). Sellest idapoolne osa pildistatakse kaardistamise eesmärgil enne puude lehtimist ja läänepoolne juba lehes puudega. Lisaks pildistatakse varakevadel sobivate ilmastikutingimuste kestmisel ka põhjapool asuvaid suuremaid linnu ja asulaid.

Samuti jätkuvad maastiku märgistustööd aladel, millest toimuvad ülelennud. Märgisteks on 60 × 60 sentimeetri suurused valged kileruudud, mis paigaldatakse maastikule, ja on varustatud sildiga "Aeropildistuse maamärk" (pildil). Valged ruudud on vajalikud aerofotode hilisemal töötlemisel. Märgis jääb pildile ja seda kasutatakse aerofotode plaaniliseks ja kõrguslikuks sidumiseks maapinnaga.

Maa-amet palub mõistvat suhtumist ja markeeringuid mitte puutuda ega rikkuda. Markeeringud paigaldatakse maastikul kohtadesse, kus need ei tohiks maaomanike tegemisi häirida. Maa-amet eemaldab märgised pärast aeropildistamise hooaja lõppemist ehk alates sügisest.

Eelmisel aastal pildistati Eesti põhjapoolne osa. Ülelennu tulemusel saadakse 20–25 cm piksli suurusega pildid. Tiheasustusalade ortofotod valmistatakse parema kvaliteediga, kus piksli suurus on 10–16 sentimeetrit.

Aerofotodest saadakse maapealse järeltöötlemise tulemusel ortofotod, millele on kõigil ligipääs Maa-ameti kaardirakenduse abil. Sellel aeropildistamise hooajal toodetud ortofotod jõuavad Maa-ameti geoportaali alates sügisest.

Lennuplaan


Lisainfo:
Karmen Kaukver
Maa-ameti avalike suhete nõunik
Karmen.Kaukver@maaamet.ee
tel 5694 5407


Avatud on Nõo valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemise voor

Nõo Vallavalitsus kuulutab välja konkursi „Nõo valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemine".

Nõo valla Omaalgatuse Fondist (edaspidi: NOF) rahastatakse projekte valla 2019. aasta eelarves selleks eraldatud summa ulatuses.

Toetust on võimalik taotleda projektidele, milles kavandatavad tegevused leiavad aset Nõo vallas või on muul viisil seotud Nõo vallaga:
1) füüsilistel isikutel s.h huvigrupil, huviringil, seltsingul, õpilasrühmal (klassil) jne;
2) mittetulundusühendustel, sihtasutustel.

NOF eesmärkideks on:
1) omaalgatuse ja kohaliku initsiatiivi tugevdamine valla probleemide lahendamisel;
2) vallaelanike ühistegevuse toetamine;
3) vallaelanike ideede rakendamine valla arengu hüvanguks;
4) valla arengu hoogustamine uuenduslike projektide realiseerimise kaudu.

Taotleja omaosalus projektis on vähemalt 10%. Omaosalus võib olla mitterahaline (taotlejapoolne tööpanus jms). Toetuse saajaga sõlmib Nõo Vallavalitsus kirjalikult Projekti teostamise lepingu.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprillil 2019 kell 16.00.

Taotluse saab esitada:
1) e-posti aadressile vald@nvv.ee;
2) läbi Nõo valla veebilehe teenuste-toimingute keskkonna;
3) tuua paberkandjal Nõo Vallavalitsuse kantseleisse.

Märksõnaks ümbrikule või e-kirja pealkirjaks märkida „NOF".

Rahalise toetuse saamiseks esitab taotleja vormikohase taotluse, mis on leitav Nõo valla veebilehel: http://nvv.kovtp.ee/blanketid1 või läbi Nõo valla teenuste ja toimingute keskkonna: http://nvv.kovtp.ee/omaalgatuse-fond.

 

Nõo Vallavalitsus

 


Üle-eestiline akende restaureerimise päev - VAATA VANA AKENT! 24. mail. 2019

Sel kevadel Eestis esmakordselt toimuva teabe- ning praktiliste oskuste edasi andmise päevade mõte on julgustust saanud rootslaste igal kevadel 30. mail toimuvast akende restaureerimise päevast.

Käesoleval aastal liitume siinmailgi selle taastamist ning ka taaskasutust väärtustava liikumisega. Puitaknad on vastupidavad ja kestavad teadliku hoolduse korral aastakümneid!

Aknad on hoonetel nagu silmad, tuues ruumidesse vähemal või enamal määral valgust ja pakkudes seestpoolt välja vaadates erinevaid vaateid.

Juba esimeste päikeseliste veebruarikuu päevadega oli näha, kuidas inimesed elavnevad. Sellise ilusa ilmaga toast päikese poole vaadates märgatakse akent - tihti ju alles talvetolmust ning värskendust ootavat. Maikuuks, mil kutsume kõiki akende taastamise päevadega liituma, on akende klaasist paled ammu puhtaks pestud ja vaim valmis väärikate puitraamidega akende hooldustööde ettevõtmiseks: mis vajab värvivärskendust, kus on vaja kittida või kus koguni kannatada saanud ja pudeneva verandaakna raam plommida.

Üle Eesti toimub teavituspäevi ning praktilisi töötubasid Virust Võruni ja saartest idaservani, Kesk-Eestist rääkimata. Kindlasti toimub üritus ka Eesti Vabaõhumuuseumis.

Reede, 24.mai on teavituspäev, kus kogunetakse loenguid kuulama või tehakse ringkäike. Laupäeval ja pühapäeval järgnevad praktiliste tegevuste töötoad soovijatele.

Kaasalöömisest võib aga jätkuvalt jooksvalt teada anda. Eriti on oodatud kogukonnakesksed ettevõtmised.

Informatsiooni kõigi toimuvate ürituste kohta leiab aadressilt www.facebook.com/vaatavanaakent/.

Korralda oma üritus!
Kui tekkis soov ka oma kodukandis sarnane teabepäev ja/või töötuba korraldada või siis hoopis joonistuste võistlus, oma raamatukogus vastava erialakirjanduse näitus teha vms, siis pane kirja toimumise koha aadress, pisut infot toimuva sisu kohta ning korraldaja kontaktandmed ja anna sellest teada „Vaata vana akent!" päeva Lõuna-Eesti koordinaator Annele aadressil tartu@srik.ee, et saaksime infot levitada. Kui sul on sisulise korralduse osas soov nõu küsida või aru pidada, võid samuti kirjutada.

Anne Tullus
MTÜ Säästva Renoveerimise Infokeskuse Tartu Ühendus


Tule tähista maarahva tähtsaimat püha, jüripäeva, üle-eestilise sündmusega Jüriöö Märgutuled 2019


OSALE MÄRGUTULEDE KETIS VÕI SÜÜTA TULI OMA KODUKOHAS!
Rohkem infot suurürituse kohta leida: https://xn--jrimrgutuled-jcb4wa6g.ee/


Noorte töömessil „Suveks tööle“ pakub tööd 150 tööandjat

Esmakordselt toimub „Suveks tööle" mess online–keskkonnas, messi virtuaalsed uksed on avatud 17.-18. aprillil. Mess on mõeldud eelkõige 13-26 aastastele noortele suveks töö või vabaaja tegevuse leidmiseks.

Messil osaleb ligi 150 tööandjat ja pakkumisel on nii suvised hooajatööd kui ka võimalused kooli kõrvalt töötamiseks, pakkumised ei ole ainult Eestisse, vaid ka välismaale. Tööpakkumisi on väga erinevaid - otsitakse projektijuhte, laagri kasvatajad, mängujuhte, tantsuõpetajad aga ka online-turundajaid.

Eesti Töötukassa noortegarantii juht Liis Seeme ütleb, et online mess annab võimaluse osaleda kõikidel huvilistel üle Eesti. „Eriti hea meel on selle üle, et tööpakkumisi on ka päris noortele, üle 20 tööandja pakub tööd juba 13 aastastele noortele. Samuti on tööpakkumisi igas maakonnas," lisab ta.

Noorte tööle võtmine on kasulik mõlemale poolele „Suvel töötamine on noorele hea võimalus nii kogemuste saamiseks kui ka endale lisaraha teenimiseks. Tööandjad on mõistnud, et noore tööle võtmine on hea võimalus ennast reklaamida ja tulevikus töötajaid leida," räägib Seeme.

Messil on võimalik vestelda ka karjäärispetsialistidega, kes vastavad töö- ja haridusega seotud küsimustele ning toimuvad veebinarid, mis mõlemal päeval algavad kella 16.00st.

Messi korraldavad Eesti Töötukassa ning Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Mess toimub aadressil http://www.toomess.ee/suvekstoole.

Lauri Kool
Eesti Töötukassa kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist
Tel: 5277574
lauri.kool@tootukassa.ee


KOLMAPÄEVAL TOIMUB ALATSKIVIL "EUROOPA KULTUURIPEALINN 2024" TARTU MAAKONNA ARUTELUÕHTU

Kolmapäeval, 10. aprillil algusega kell 17.30 toimub Alatskivil Euroopa kultuuripealinnaks pürgiva Tartu ja Lõuna-Eesti omavalitsuste  Tartu maakonna aruteluõhtu.

Aruteluõhtul otsitakse vastuseid küsimustele, mis on  Tartumaa omapära Euroopas? Kuidas loovad ja saavad kultuuripealinnast tiitlivõidu korral osa lõunaeestlased?

10. aprillil algusega kell 17.30 toimuval Tartu maakonna arutelul Alatskivi lossis astuvad üles Koosa kandist pärit Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Rain Sangernebo, Tartumaa Omavalitsuste Liidu kultuurinõunik Astrid Hallik ja Voronja Galerii eestvedaja Raul Oreškin. Vestlusringi juhib Tartu 2024 kanditatuurimeeskonna juht Erni Kask.

Aruteluõhtu vestlusring, kust kõik kohaletulnud on oodatud aktiivselt osa võtma,  kestab poolteist tundi. Järgneb Tartu Elektriteatri kinoõhtu, mille avateosteks on Alatskivil Peipsiääre valla noorte samal päeval valminud animatsioonid.  Seejärel linastub Sergei Kibuse animafilm "Teofrastus" (2018), viimase valmimisest vändatud making of-film ning Ants Tammiku soomaastikke vaatlev loodusfilm „Habras maailm" (2016).

Sarnased aruteluõhtud on toimusid ka 14. märtsil Põlva maakonnas Räpinas ja 28. märtsil Võru maakonnas Haanjas ja saab toimuma 11. aprillil Valgas.

Tartu kandideerib 2024. aasta Euroopa kultuuripealinnaks koos Lõuna-Eesti omavalitsustega. Rohkem infot www.tartu2024.ee.

Sündmuse event FBs: https://www.facebook.com/events/564793054020988/

 

Annela Laaneots
Euroopa kultuuripealinn 2024 Lõuna-Eesti koordinaator
Tel:5579808 
www.tartu2024.ee


Elektroonikajäätmete kogumisringile registreerimine

Maikuus on võimalik tasuta üle anda suuremõõtmelisi elektroonikajäätmeid, nagu näiteks pliit, külmkapp, pesumasin, teler.

Huvilistel palume hiljemalt 26. aprilliks teatada vallavalitsusele (merike@nvv.ee, tel 745 5332) äraantava elektroonika loetelu, asukoht ning kontaktisiku telefoninumber.

Veo päev toimub pühapäeval, 05. mail. 

Äraviimise päevaks peavad jäätmed olema toodud kas ukse või värava juurde, kuhu on suuremale veokile tagatud ligipääs.


Merike Kruuse
Keskkonnaspetsialist

 


MAT-INF tudengiselts kutsub 19. aprillil üle Eestilisele prügimatkale

Nimelt toimub 15.-20. aprill Keskkonnanädala raames mitmeid keskkonnateemalisi üritusi. MAT-INF tudengiselts korraldab "Prügimatka", kus kutsutakse üles kõiki tudengiorganisatsioone, sõpruskondi, kollektiive, koole ja klasse, valdasid jne veetma ühte mõnusat kevadpäeva looduses matkates. https://www.facebook.com/events/487520565115904/

Registreeri end prügimatkale: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScTG8s9E1AdvBBol1Yr5HaF6b62E2QyaCTM06yzUCGZdPqhdQ/viewform

Lisainfo:
Hanna-Marii Kaljas
hannamarii.kaljas@gmail.com


Ilmunud on Nõo Valla Lehe aprillikuu number

Nõo raamatukogu lahtioleku ajad aprillikuus

19. 20. ja 30. aprillil Nõo raamatukogu suletud.

23. - 26. aprillini raamatukogu avatud:
T – R   kell     9.00 – 17.00
L          kell   10.00 – 14.00

Avatud on Nõo valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemise voor

Nõo Vallavalitsus kuulutab välja konkursi „Nõo valla Omaalgatuse Fondist rahalise toetuse taotlemine".

Nõo valla Omaalgatuse Fondist (edaspidi: NOF) rahastatakse projekte valla 2019. aasta eelarves selleks eraldatud summa ulatuses.

Toetust on võimalik taotleda projektidele, milles kavandatavad tegevused leiavad aset Nõo vallas või on muul viisil seotud Nõo vallaga:
1) füüsilistel isikutel s.h huvigrupil, huviringil, seltsingul, õpilasrühmal (klassil) jne;
2) mittetulundusühendustel, sihtasutustel.

NOF eesmärkideks on:
1) omaalgatuse ja kohaliku initsiatiivi tugevdamine valla probleemide lahendamisel;
2) vallaelanike ühistegevuse toetamine;
3) vallaelanike ideede rakendamine valla arengu hüvanguks;
4) valla arengu hoogustamine uuenduslike projektide realiseerimise kaudu.

Taotleja omaosalus projektis on vähemalt 10%. Omaosalus võib olla mitterahaline (taotlejapoolne tööpanus jms). Toetuse saajaga sõlmib Nõo Vallavalitsus kirjalikult Projekti teostamise lepingu.

Taotluste esitamise tähtaeg on 25. aprillil 2019 kell 16.00.

Taotluse saab esitada:
1) e-posti aadressile vald@nvv.ee;
2) läbi Nõo valla veebilehe teenuste-toimingute keskkonna;
3) tuua paberkandjal Nõo Vallavalitsuse kantseleisse.

Märksõnaks ümbrikule või e-kirja pealkirjaks märkida „NOF".

Rahalise toetuse saamiseks esitab taotleja vormikohase taotluse, mis on leitav Nõo valla veebilehel: http://nvv.kovtp.ee/blanketid1 või läbi Nõo valla teenuste ja toimingute keskkonna: http://nvv.kovtp.ee/omaalgatuse-fond.

 

Nõo Vallavalitsus


Laskeharjutused Kahna karjääris

Eesti Reservväelaste Tartu Laskespordiklubi annab teada, et laskeõppused Kahna karjääris toimuvad 07.04.2019 ja 20-21.04.2019. 
Vastutavaks isikuks laskepaigas on laskeinstruktor Ove Tikk ja laskeinstruktor Erki Vään.
Palume olla märgitud aegadel seal kandis liikudes ettevaatlikud. 

Erki Vään
tel 501 4110

 


PRIAst saab taotleda toetust väikestele põllumajandusettevõtetele põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks.

Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse taotluste eeltäitmine algas e-PRIAs 27. märtsil ja kestab 2. aprillini. Taotlusi saab esitada 03.-10.04.19 ainult elektroonselt e-PRIA keskkonna kaudu. Toetuse eesmärk on aidata kaasa  põllumajandusettevõtete mitmekesise struktuuri säilimisele, pakkudes võimalust põllumajandustoodete tootmise või töötlemise arendamiseks, sh põhivara moderniseerimiseks. Väikeettevõtetele mõeldud toetus on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme „Põllumajanduslike majapidamiste ja ettevõtluse areng" alaliik. Käesolev taotlusvoor on kuues, eelarvega 3,5 mln eurot. Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 15 000 eurot arengukava programmiperioodil.

Toetust saavad taotleda vähemalt kaks majandusaastat tegutsenud FIEd ja äriühingud, kelle põllumajanduslike toodete müügitulu oli taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal vahemikus 4000–14 000 eurot ja eelnenud teisel majandusaastal vähemalt 1200 eurot. Samuti kehtivad nõuded põllumajandusliku toodangu müügitulu osakaalule ettevõtte kogutulust.

Toetust võib taotleda äriplaanis kavandatud tegevusteks. Vähemalt 50% tegevuste maksumusest  tuleb kasutada sellise materiaalse vara, sh bioloogilise vara ostmiseks või sellise hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, laiendamiseks või rekonstrueerimiseks, mida saab kasutada põllumajanduslike toodete tootmiseks või töötlemiseks otseselt ja korduvalt vähemalt määruses sätestatud tähtaja jooksul.

PRIA teeb taotluse rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 50 tööpäeva jooksul alates taotluse esitamise tähtpäevast,  hiljemalt 21.06.2019. Toetuse esimese osa (kuni 75% määratud toetusest) makse tehakse 30 tööpäeva jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemise päevast.

Täpsem info toetuse ja e-PRIAs taotlemise kohta on leitav PRIA kodulehelt, abi saab ka PRIA maakondlikest teenindusbüroodest ja infotelefonil 737 7678.


Ehitisregistri andmete korrastamine

1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks. Korrastamise käigus kantakse registrisse kõik sinna seni kandmata üle 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned, mida saab tuvastada ortofotode alusel. Ortofotode abil avastatud, kuid ehitisregistrisse kandmata hooneid on kohustatud kontrollima kohalik omavalitsus.

 

Nõo Vallavalitsuse andmetel on umbes 130 Nõo vallas asuvat elukondlikku hoonet ehitisregistrisse kandmata. Mitteelukondlikke ehk abihooneid on ehitisregistrist puudu veelgi rohkem.

Olemasolevaid ehitisi, mis on ehitatud enne 22. juunit 1995, võib kasutada vastavalt nende kasutusotstarbele. Omanikul on kohustus kontrollida ehitise olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee) ja registrikande puudumisel kanda ehitis ehitisregistrisse.

Pärast 22. juulit 1995 ja enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitise seadustamisel peab ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning samuti detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Hooneid saab mõningatel juhtudel ehitisregistrisse kanda ka olemasolevate ortofotode alusel minimaalsete andmetega, kuid alati ei ole see ilma lisainformatsiooni omamata võimalik.

Üldjuhul on ehitise andmete kandmiseks ehitisregistrisse tarvis ehitiste asendiplaani ning jooniseid (varasem ehitusprojekt või ülesmõõtmisjoonised, st põhiplaan kõikide korruste kohta ja 2 vaadet mõõtudega: pikkus, laius, kõrgus). Lisaks tuleb täita vormikohane andmete esitamise teatis iga hoone kohta. Eluhoone puhul tuleb esitada ka lisa 1 eluruumi andmetega. Abihoonete kohta tuleb täita ainult andmete esitamise teatis. Vajalikud blanketid hoonete andmete ehitisregistrisse kandmiseks leiab nii Nõo valla kodulehelt kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.

Olemasolevate ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks palume kõigepealt üles otsida kõik dokumendid, mis hoonete ja kinnistuga seotud, ning pöörduda seejärel Nõo Vallavalitsusse maaosakonda või võtta ühendust telefoni teel, et saaksime koos leida selleks parima võimaliku mooduse.

PIIA RAIG
Arenguspetsialist


Kriisiolukorra juhised Eesti inimestele

 Hea Eesti inimene! 

Kas oled mõelnud, kuidas saad hakkama, kui Eestit tabab ootamatu õnnetus või looduskatastroof? On Sul koju varutud piisavalt toitu, tikke, patareisid, ravimeid ja muud esmavajalikku, et üle elada nädalane kriis? 

Eesti on turvaline koht, kus elada. Paraku juhtub ka kõige turvalisemates kohtades vahel ootamatuid kriise, mis võivad kesta tunde, päevi või isegi nädalaid. Hädaolukorras vajavad väga paljud inimesed abi kiiresti ja samal ajal. Sellises olukorras võib abi Sinuni jõuda palju aeglasemalt kui tavaliselt. Igaüks meist saab teha ettevalmistusi, et abi oodates mitte hätta jääda.

Eesti inimestel on kõige suurem tõenäosus leida end kriisist, mille on põhjustanud erakordselt halb ilm. Nii juhtus 2005. aastal, kui Pärnut tabas ulatuslik üleujutus või kui Padaorus jäid 2010. aastal sajad inimesed mitmeks päevaks autodesse lumevangi. Kriisiolukorra võib tekitada ka ulatuslik tehniline rike. Näiteks, tänavu jaanuaris jäi kogu Saaremaa tundideks elektrita – katkes telefoniside ja internet, pangaautomaadid ei töötanud, poes ei saanud kaardiga maksta ning paljud inimesed jäid kütte ja veeta.

Meil on hea meel teatada, et tänasest on igale Eesti inimesele kättesaadav käsiraamat „Käitumisjuhised kriisiolukordadeks". Sealt leiad lihtsad juhised, kuidas end ja oma peret ette valmistada vähemalt ühe nädala kestvaks kriisiolukorraks.

Info on eesti, vene ja inglise keeles.

Paberil käsiraamat on olemas kõigis raamatukogudes üle Eesti ja peagi jõuab ka enamikesse koolidesse.

Internetist leiad juhised aadressil www.kriis.ee ja kasulikke näpunäiteid saad ka Naiskodukaitse tasuta mobiiliäpist „Ole valmis!".

Palume, et võtaksid vähemalt 10 minutit juhistega tutvumiseks. See info võib päästa Sinu ja su lähedaste elu.


Siseministeerium
e-post: elanikkonnakaitse@siseministeerium.ee

 


Nõo Vallavolikogu istung toimub 21. märtsil 2019 algusega kell 15.00 raamatukogu ruumides vallamaja I korrusel

Istungi päevakorras: 

1. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 kinnitamine. (S. Tarto)

2. Nõo vallas Nõo alevikus asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn 9 katastriüksuste ja nende lähiala detailplaneeringu algatamine. (S. Tarto)

3. Ülesannete delegeerimine vallavalitsusele. (E. Mölter)

4. Ülevaade Nõo lasteaia rekonstrueerimisest ja selle rahastamiseks vajalikest tegevustest.

(R. Sangernebo, S. Tarto)

5. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

EELNÕUD

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 kinnitamine

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019 -2030 koos lisadega on kättesaadav http://gofile.me/4mZtz/eZAgu2bdp 
SELETUSKIRI


Nõo vallas Nõo alevikus asuvate Voika tn 18, Voika tn 18a, Lao tn 5 ja Lao tn 9 katastriüksuste ja nende lähiala detailplaneeringu algatamine  
Lisa 1
Lisa 2

Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete delegeerimine vallavalitsusele 
SELETUSKIRI


Laskeharjutused Kahna karjääris

Eesti Reservväelaste Tartu Laskespordiklubi laskeõppused toimuvad Kahna karjääris  17.03.2019 ja 31.03.2019.
Vastutavaks isikuks laskepaigas on 
laskeinstruktor Ove Tikk ja laskeinstruktor Erki Vään. 

Palume olla ettevaatlikud seal kandis liikudes.

 


Coopi autoloosi kuues võit tuli Nõo valda

12. märtsil andis Elva Tarbijate Ühistu juht Hando Ivask Nõo Coopi poe ees üle võitjale, SILVER SOIDLALE, Volkswagen Passati.
Silver oli võidu üle väga õnnelik ja ütles, et emotsioonid on hetkel laes. „Ma ei ole kunagi midagi võitnud ja nüüd lõpuks võit, see teeb väga õnnelikuks."

Võidust teada saamise hetkel viibis ta tööl ja kuna võidukõnele oli eelnenud telekanaleid ja internetti pakkuva ettevõtte kõne, siis võidukõnele Coopist vastas ta irooniliselt: „Kas soovite mulle passati anda?" Kui selgus, et helistaja soovibki talle auto anda, siis arvas Soidla, et tegemist on tünga kõnega.
Silver teeb oma igapäevased ostud Coopi poes ja kiidab Nõo uut ilusat kauplust.

„Mu praegune auto jättis mind kuu aega tagasi teele ja huvitav on see, et sama treiler mis mu auto remonditöökotta viis, tõi uue auto Nõkku," rääkis Soidla.
Soidlate peres kasvab kolm last, kõige väiksem on 3-aastane ja vanem laps on 13-aastane.

Soovime õnne võidu puhul!

 

Fotod: LIIA SIREL


Nõo vald sai toetust Nõo Lihatööstust teenindava tänava rekonstrueerimiseks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jagas märtsi algul kohaliku tee ehitamiseks juhtumipõhiseid investeeringutoetusi. Nõo vald sai ettevõtlusega seotud tee toetust 47 005 eurot Voika tänava rekonstrueerimiseks. Antud toetuse ja valla omaosalusega on plaanis rekonstrueerida Voika tänava lõik Veski tänava otsast kuni Lao tänavani, lisaks rajatakse osaliselt ka tänavavalgustust. Tegemist on Nõo vallas enim ettevõtlusega seonduva teelõiguga, mida kasutavad teiste hulgas Nõo Lihatööstus, Berendsen ja Cautes.
Tööd teostatakse 2019 aastal.

Nõo Vallavalitsus


TARTUMAA LAULULAPS 2019 NÕO VALLA EELVOOR

Lauluvõistluse Tartumaa Laululaps 2019 Nõo valla eelvoor toimub 28. aprillil kell 11 Nõo Kultuurimajas.

Tartumaa Omavalitsuse Liidu eestvedamisel korraldatakse sel aastal teistkordselt ülemaakonnalist laste ja noorte laulukonkurssi Tartumaa Laululaps. Kui eelmise aasta võitjad said pileti üleriigilisele „Laulukarussellile", siis nüüd, „Laulukarusselli" vaheaastal, lõppeb võistlus Maakondliku lõppvõistlusega.

Konkurss koosneb piirkondlikest eelvoorudest ning suurest lõppvõistlusest. Eelvoorudes valitakse igast vanusegrupist kaks parimat, kes pääsevad edasi maakondlikule lõppvõistlusele.

Piirkondlikud eelvoorud toimuvad ka teistes Tartumaa valdades, kuid igal lauljal on õigus osaleda vaid ühe piirkonna eelvoorus ning esindada vaid üht kooli, laulustuudiot või muud õppeasutust. Eelvoorus saab esindada vaid üht valda.

Nõo  valla piirkondlikku eelvooru  korraldab Nõo Kultuurimaja. Konkursile registreerimine toimub kuni 16. aprill 2019 kell 18.00.

Registreerimisvorm on leitav siit, täpsemate konkursitingimustega reglement on leitav siit.


Üksi elava pensionäri toetuse saamiseks peab alates 1. aprillist vastama kolmele tingimusele

 

Juba kolmandat aastat saavad Eestis üksi elavad pensionärid oktoobrikuus nn. üksi elava pensionäri toetust. 115 euro suuruse toetuse maksab Sotsiaalkindlustusamet ilma taotluseta kõigile, kes vastavad 1. aprillist kuni 30. septembrini kolmele tingimusele:

  • on kogu sellel perioodil vanaduspensionieas;
  • elavad rahvastikuregistri andmetel üksi;
  • kelle kättesaadav pension on väiksem, kui 1,2 kordne Eesti keskmine vanaduspension, mis 2019. aastal on 540 eurot.

Et oktoobrikuus toetus kindlasti üksi elava vanaduspensionärini jõuaks, soovitame juba praegu veenduda, et alates 1. aprillist ka kõik need tingimused täidetud on.

Kontrolli enda andmeid rahvastikuregistris

Kõige rohkem küsimusi on varasematel aastatel olnud seoses üksi elamisega. Enamasti on põhjuseks see, et inimese andmed rahvastikuregistris ei vasta tegelikule olukorrale. Vanemate juurde on sisse kirjutatud lapsed, kes seal enam ammu ei ela jms. Toetuse määramisel lähtub Sotsiaalkindlustusamet ainult rahvastikuregistri andmetest. Seetõttu võib juhtuda, et reaalselt üksi elav pensionär jääb toetusest ilma, kuna sissekirjutused on jäänud rahvastikuregistris muutmata.

Üksi elamise reeglil on siiski ka mõned erandid. Näiteks, kui samal elamispinnal elavad eestkostja ja eestkostetav ning üks nendest on pensionär, on tal õigus üksi elava pensionäri toetusele. Kui eestkostja ja eestkostetav on mõlemad pensionärid, on õigus toetusele mõlemal. Ka juhul, kui pensionär elab koos oma lapsega, kes on tema ülalpidamisel perekonnaseaduse mõistes, saab pensionär üksi elava pensionäri toetust. See erisus on mõeldud just juhuks, kui pensionär kasvatab ise oma alaealist või kuni 21-aastast õppivat last.

Üksi elava pensionäri toetust makstakse ka kõikidele ööpäevaringset hooldusteenust saavatele pensionäridele, kes viibivad hooldekodus vähemalt alates 1. aprillist. Lisaks hooldekodus elavale pensionärile, saab toetust ka temaga samal elamispinnal elanud teine pensionär. Tema on jäänud üksi koju elama kuna üldjuhul hooldekodud ei võimalda teenuse saajaid hooldekodusse sisse kirjutada, ei ole võimalik rahvastikuregistri andmeid tegelikkusele vastavaks muuta.

Enda rahvastikuregistris olevat aadressi on võimalik igaühel endal kontrollida eesti.ee portaalis, valides teenuse „Registrist enda andmete päring" (www.eesti.ee/portaal/rrteenus.paring_enda_andmete).

Iga aasta aprillis tõusevad pensionid

Oluline on tähele panna, et iga aasta aprillis indekseeritakse vanaduspensione ja sellega seoses vanaduspensionid suurenevad. Üksi elava pensionäri toetuse tingimuste juures on seda arvesse võetud ja nii tõuseb ka toetuse saamise tingimuseks seatud pensionisumma igal aastal. Kui möödunud aastal pidi toetuse saamiseks jääma igakuise kättesaadava pensioni summa alla 492 euro, siis sel aastal on piiriks 540 eurot.

Käesoleval aastal toetuse saamiseks on seega oluline, et vanaduspensionäri indekseeritud pensioni kättesaadav summa on väiksem kui 540 eurot. Täpne vanaduspensioni summa selgub igale pensionärile pärast indekseerimist. Et aidata juba varem hinnata, milliseks vanaduspensioni suurus pärast indekseerimist kujuneb, on Sotsiaalkindlustusameti kodulehel indekseerimise kalkulaator: www.sotsiaalkindlustusamet.ee/et/pension-toetused/pensioni-indekseerimine-0#pensioni-kalkulaator   Sinna enda praeguse pensionisumma sisestamisel annab kalkulaator tulemuseks eeldatava uue pensionisumma. Oluline on siiski teada, et kalkulaatoriga saab kalkuleerida vaid uut vanaduspensioni summat ja see annab õige tulemuse vaid juhul, kui kõik vanaduspensioni saamise alused on jäänud samaks. Näiteks, kui vanaduspensionär on vahepeal tööl käinud või otsustab edaspidi kasutada tulumaksuvabastust töötasult vms, ei pruugi kalkulaatorist saadav tulemus täpne olla.

Täpset uut vanaduspensioni suurust on võimalik vaadata pärast 1. aprilli eesti.ee portaalist.

Toetuse määramisel läheb lisaks arvesse ka välismaalt saadav pension. Üksi elava pensionäri toetust makstakse juhul, kui Eestist ja välisriigist saadavate pensionite summa kokku jääb alla 540 euro. Oluline on, mis on välisriigist saadava pensioni suurus 1. aprilli 2019 seisuga. Välismaalt saadava pensioni kohta peab vanaduspensionär ise Sotsiaalkindlustusametile info andma.

Kokkuvõtteks

Üksi elava pensionäri toetuse saamise peamiseks eelduseks on korras andmed rahvastikuregistris. Kui pensionär ei vasta mingil põhjusel selleaastasel vaatlusperioodil, aprillist septembri lõpuni, üksi elava pensionäri toetuse saamise tingimustele, tekib järgmine võimalus toetust saada järgmisel aastal. Ka siis võetakse aluseks rahvastikuregistris aprillist septembri lõpuni olevad andmed.

Merle Sumil-Laanemaa
Sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik

 


Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise Nõo vallas asuvate kinnisasjade müügiks

Avalikul kirjalikul enampakkumisel on müügis Nõo vallas asuvad alljärgnevad kinnisasjad:

1) Tartu maakond Nõo vald Nõgiaru küla Perga (52801:001:0752 4,7 ha; (M)) alghind 20 680 €, tagatisraha 2 060 €.

2) Tartu maakond Nõo vald Vissi küla Viskoni (52801:001:0751; 0,908 ha; (M)) alghind 6 480 € tagatisraha 640 €.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 20.03.2019 kella 10.30-ni.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Maa-amet müüb veel kolmandagi Nõo vallas asuva kinnisasja:

Tartu maakond Nõo vald Vissi küla Trulli vkt 8 (52801:001:0802; 0,1136 ha;  (S)) alghind 2 950 €, tagatisraha 290 €. 

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 28.03.2019 kella 10.30-ni.

 

Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti veebilehelt www.maaamet.ee.

 


Hajaasustuse programm 2019. aastal

Hajaasustuse programmi taotlusvoor on avatud alates 11. märtsist ja taotluste esitamise tähtpäevaks on 13. mai 2019.

Hajaasustuse programmi eesmärk on tagada hajaasustusega maapiirkondades elavatele inimestele head elutingimused ning seeläbi aidata kaasa elanike arvu püsimisele neis piirkondades.

Toetatakse kodumajapidamiste veesüsteemide, kanalisatsioonisüsteemide ja juurdepääsuteedega seotud tegevusi. Juhul kui majapidamine ei ole elektrivõrguga liitunud, toetatakse ka autonoomsete elektrisüsteemidega seotud tegevusi.

Toetust saavad taotleda füüsilised isikud, kes elavad alaliselt selles majapidamises, millele nad toetust taotlevad. Alaline elukoht tähendab seda, et taotleja veedab enamiku oma igapäevasest puhke- ja uneajast majapidamises. Samuti peab taotleja elukoht olema rahvastikuregistri andmete kohaselt katkematult taotluse esitamise aasta 1. jaanuarist kuni toetuslepingu sõlmimiseni majapidamine, millega seotud projektile toetust taotletakse. Taotlejal ei tohi olla riiklike või kohalike maksude osas maksuvõlga, välja arvatud juhul, kui see on ajatatud.

Projekti maksimaalne toetus ühe majapidamise kohta on 6500 eurot. Lisaks toetusele peab kolmandiku (33%) projekti maksumusest kandma taotleja.

Hajaasustuse programmist toetuse saamiseks on oluline, et projekti tulemus ei oleks poolik, vaid jõuaks tervikliku lahenduseni. Näiteks peab projekti lõpptulemusena olema joogivesi kättesaadav, juurdepääsutee kasutuskõlblik aastaringselt või peab olemas olema leibkonna vajadustele vastav elektrisüsteem.

Täiendava info saamiseks palume pöörduda Nõo Vallavalitsusse. Samuti saab infot toetuse kohta valla kodulehelt http://nvv.kovtp.ee/hajaasustuse-programm, kus on kättesaadavad ka taotlusvormid.

Kohaliku omaalgatuse programmi taotluste vastuvõtt on alanud

Tartumaa Omavalitsuste Liit annab teada, et kohaliku omaalgatuse programmi taotlusi võetakse vastu kuni 1. aprill kell 16.30.

Taotlusi saab esitada kogukonna arengu ning elukeskkonna ja kogukonnateenuste arendamise meetmesse. Taotlusi võivad esitada avalikes huvides tegutsevad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Programmi info ja taotlusvormid on leitavad veebilehelt tartumaa.ee. Taotlused esitada e-aadressile tol@tartumaa.ee.

Programmi infopäev (koos kogukondliku turvalisuse toetusvooru infopäevaga) toimub 14. märtsil kell 10 Tartus Riia 15, ruum 407. Infopäevale registreerimine kuni 11. märtsini e-aadressil tol@tartumaa.ee või tel 5886 2500.

 


Nõo raamatukogu lahtioleku ajad on ajutiselt muutunud

Nõo raamatukogu on 12. märtsist kuni 15. märtsini avatud:
T – R    9.00 – 17.00
L.        10.00 – 14.00

Vissi külas on seoses kaevetöödega raskendatud liiklemine

Seoses Vissi külas toimuva ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamisega on raskendatud liiklemine Kõrbemäe teel ja ajutiselt võivad olla suletud Lõuna, Õhtu ja Videviku tänavad. Palume mõistvat suhtumist! Teede sulgemisega seonduvat täpsem informatsiooni saab töid  teostavalt ettevõttelt OÜ MIHKEL X tel 511 7001 ja 504 5791.

Teostatavate tööde eesmärgiks on tagada elanikele ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise võimalused ning põhjavee ja pinnaveekogude (Vissi järv, Viisijaagu järv jt) reostamise vähenemine. Lisaks rajatakse ka Telia sidevõrk ja tänavavalgustus. Tööde lõplik valmimise tähtaeg on juunis 2019.


Ilmunud on Nõo Valla Lehe märtsikuu number

Hääletamissedelite teistkordne ülelugemine toimub 4. märtsil

Nõo valla valimiskomisjon teatab, et  Riigikogu valimiste korraldamisel jaoskonnakomisjonidelt saadud hääletamissedelite teistkordne ülelugemine  toimub 4. märtsil 2019 algusega kell 10.00 Nõo vallamaja teisel korrusel, ruumis nr 213.


Maa-amet müüb riigile mittevajalikku maad avalikul enampakkumisel

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise Nõo vallas asuvate kinnisasjade müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 12.03.2019 kella 10.30-ni.

Avalikul kirjalikul enampakkumisel on müügis Nõo vallas asuvad alljärgnevad kinnisasjad:

Tartu maakond Nõo vald Illi küla Räisa (52801:012:0135 2,54 (M)) alghind 8 890 €, tagatisraha 880 €.

Tartu maakond Nõo vald Nõgiaru küla Jaani (52801:001:0747 0,9951 (M)) alghind 9 900 €, tagatisraha 990 €.

Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti veebilehelt www.maaamet.ee.


PRIAs algab loomatoetuste taotlemine

Loomakasvatuse üleminekutoetuse ja piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlusi on tänavu võimalik PRIAle esitada 2.-21. märtsini. Ka käesoleval aastal saab taotlusi esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA vahendusel.

Piimalehma kasvatamise otsetoetust saab taotleda loomapidaja, kelle nimel on põllumajandusloomade registri andmetel 2. märtsi seisuga kuni 400 piimatõugu lehma. Kuna taotlemine on loomade arvu põhine, siis loomi saab asendada. Taotlusalune arv piimalehmi tuleb karjas pidada vähemalt 8. maini ja selle kuupäevani ei tohi ühelgi päeval karjas olla rohkem kui 400 piimalehma. Toetuse saamisel on oluline, et kõikide karjas olevate piimalehmadega toimuvatest sündmustest teavitatakse põllumajandusloomade registrit ettenähtud aja jooksul, hilinenud teavituste korral ei loeta looma toetusõiguslikuks. Kui taotlusaluste piimalehmade arv peaks vähenema seetõttu, et loom liigub karjast välja mittevääramatu jõu põhjusel nt. lihakombinaati, tuleb taotlusel taotlusaluste loomade arvu esimesel võimalusel vähendada. Piimalehma kasvatamise otsetoetuse taotlust saab esitada ka hilinenult 22. märtsist kuni 15. aprillini, kuid sel juhul vähendatakse toetust 1% iga hilinetud tööpäeva kohta.

Ammlehma kasvatamise üleminekutoetust saab lihatõugu või lihatõuga ristamisel saadud veiste eest, kes on 2. märtsi seisuga vähemalt 8 kuu vanused. Toetuse taotlemine on loomapõhine ja taotlusaluseid ammlehmi ei saa asendada. Ka selle toetuse puhul kehtib taotlusalustele ammlehmadele karjas pidamise periood 8. maini. Kui taotlusalune ammlehm peaks pidamisperioodil karjast välja minema mittevääramatu jõu põhjusel nt. kombinaati, tuleb see loom esimesel võimalusel taotlusel taotlusaluste loomade hulgast maha võtta.

Ute kasvatamise üleminekutoetust saab taotleda vähemalt 10 ute kohta, kes on taotleja nimel registreeritud hiljemalt 2. märtsi seisuga ning on hiljemalt 27. aprilliks ühe aasta vanused. Kuna taotlemine on loomade arvu põhine, siis loomi saab asendada. Taotluses näidatud arv toetuse nõuetele vastavaid uttesid tuleb karjas pidada vähemalt 8. maini. Kui taotlusaluste uttede arv peaks vähenema seetõttu, et loom liigub karjast välja mittevääramatu jõu põhjusel nt. lihakombinaati, tuleb taotlusel taotlusaluste loomade arvu esimesel võimalusel vähendada.

 

Kõik taotlused tuleb esitada elektroonilisel e-PRIA vahendusel

E-PRIA kasutamiseks on taotlejal vaja ID-kaarti koos kehtivate sertifikaatide ja PIN koodidega või mobiil-ID'd. Toetuste taotlemisel kuvab e-PRIA iga kliendi puhul tema taotlemisel aluseks olevad andmed. Kui taotleja nimel on põllumajandusloomade registris toetuse nõuetele vastavaid loomi, siis need andmed kuvatakse taotlusvormi lisainfosse, lisaks ka olemasolevad toetusõigused. Taotluse täitmisel on suureks abiks see, et e-PRIA annab taotluse täitjale võimalikest vigadest teateid ja juhib täitmist vajavatele lahtritele tähelepanu juba enne taotluse esitamist. See aitab vältida vigu ja teeb taotluse menetlemise ladusamaks. Taotluse esitajatele on abiks lisamaterjal „Abiks taotlejale".

E-PRIA teenuste kasutamise juhendid leiab PRIA veebilehelt taotlusvooru materjalide hulgast (www.pria.ee → Toetused → Loomakasvatus) samuti on abiinfo kättesaadav e-PRIAs samm-sammult toiminguid tehes. Vajadusel saab abi PRIA otsetoetuste infotelefonil 737 7679.

PRIA maakondlikes teenindusbüroodes on kliendiarvutid ning kliente aidatakse e-PRIA kasutamisel. Bürood on avatud E – N kell 9.00 – 16.00, reedeti suletud. Soovitame büroosse tulles endale aeg broneerida PRIA kodulehel: www.pria.ee/broneering

PRIA soovib edukat ja ladusat taotlemist!


Nõo tervisemeeskond sai Tervise- ja tööministri Riina Sikkuti tänukirja

Nõo valla tervisemeeskond käis 25. veebruaril Tallinnas Kadrioru lossi kunstimuuseumis Tervise-ja tööministri Riina Sikkuti vastuvõtul.

Minister andis meeskonna vedurile, Ene Mölterile üle tänukirja, milles tunnustati Nõo tervisemeeskonda rahvastiku tervise edendamisel ja rahvatervise arendamisel.

Nõo tervisemeeskond on loodud 2015. aastal, meeskonda kuulub 14 inimest, kes tegutsevad vabatahtlikkuse alusel. Nende ettevõtmised on kaasanud valla ja maakonna elanikke, nad on jaganud teadmisi tervisekäitumisest ja viinud ellu mitmesuguseid toetavaid tegevusi.
Palju õnne!

Foto: Annika Haas


Nõos tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva muusikakoolis

Nõo Muusikakoolis tähistati 23. veebruaril Eesti Vabariigi sünnipäeva. Volikogu esimees Krista Kvarnström ja vallavanem Rain Sangernebo jagasid tunnustust parimatele.

Aasta Tegu — Maakaitse päeva korraldamine ja läbiviimine Nõo vallas (Kaitseliidu Tartu malev).

Aasta Tegija — Jaan Ulst (Valgusfestivali pealavastamine Luke mõisapargis).

Veel tänati aasta jooksul silmapaistvate tegevuste eest:
Meeri Küla Arendamise Selts /Anneli Saaroja/— kogukondliku panuse eest Meeri külakeskuse parendamisel,
Nõo Priitahtlik Päästeselts —aktiivse osalemise eest valla ja kogukonna üritustel ning tubli ennetus- ja koostöö tegemise eest,
Ilja Stepanov — panus eest Nõo valla iseolemise tagamisel ja 90. sünnipäeva puhul,
Taavi Merisalu — sportlike saavutuste ja omanimelise spordiklubi rajamise eest,
Luke Mõis SA — käsitöökoja rajamise ning mitmekesiste loometöötubade arendamise eest,
Jaan Einasto — pikaajalise teadustöö eest astrofüüsika valdkonnas ja 90. sünnipäeva puhul,
Vello Brett — pikaajalise hea koostöö eest,
OÜ Viinamärdi Talu — ettevõtluse arendamise ja koostöö eest lasteasutustega.

Muusikalist meelelahutust pakkusid Indrek Kalda, Toomas Lunge ning Jaan Sööt, kes moodustavad ühiselt kollektiivi nimega Lindpriid.
 


Nõo vallavalitsuse ja volikogu esindajad kohtusid Päästeameti ja Nõo Priitahtliku Päästeseltsi esindajatega

Nõo vallavalitsuse ja volikogu esindajad kohtusid 21. veebruaril vallamajas Päästeameti ja Nõo Priitahtliku Päästeseltsi esindajatega. Teemaks oli tuleohutuse tõhustamine ja veelgi efektiivsema ennetustööd tegemine Nõo vallas.
Nõo vald pole hukkunuga tulekahjudest pääsenud alates 2016. aastast. Muret tekitav on asjaolu, et päästjad on käinud tuleohutusalast nõustamis tegemas kodudes, kus siiski riskikäitumise tõttu on inimesed tulesurmas hukkunud. 
Tuleohutusalast infot loe märtsikuus ilmuvast Nõo Valla Lehe numbrist.

Foto: Liia Sirel


Nõo raamatukogu on 23. veebruaril suletud

Laupäeval, 23. veebruaril Nõo raamatukogu suletud!

Ilusat Eesti Vabariigi aastapäeva!

 

Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 21. veebruaril 2019 algusega kell 15.00 Palu Puhkajate Looduskeskuses

Istungi päevakorras:

1. Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine. (R. Sangernebo)

2. Kinnisasja omandamisel hüpoteegi seadmine. (S. Tarto)

3. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

 

EELNÕUD:

Vallavalitsuse koosseisu kinnitamine

Kinnisasja omandamisel hüpoteegi seadmine


Nõo Vallavalitsus kuulutas välja Nõo-Elva jalg- ja jalgrattatee ehitamise II etapi riigihanke

Nõo Vallavalitsus on läbi viimas riigihanget Nõo-Elva jalg- ja jalgrattatee ehitamiseks. Tee ehitus on rahastatav Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise toetuse meetme raames. Kergliiklustee ehitatakse välja kolme lõiguna. Esimeses riigihankes on Järiste (Põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga ja kõrvalmaantee nr 22154 Aiamaa-Nõo ristmiku) ja Kalda tänava (Nõo alevik) vaheline lõik. Antud lõigu valmimise tähtaeg on käesoleva aasta lõpus. Järgmise hankega otsitakse ehitajat Nõo alevikust kuni valla piirini Vissi külas.

Jalg- ja jalgrattatee valmimisel luuakse kogukonnale paremad ühendusvõimalused erinevate transpordisõlmede (bussipeatused, rongipeatused), elukoha, lasteaia, kooli, töökohtade ja vabaaja sisustamise kohtade vahel.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 11.03.2019 kell 12.00.

Hankedokumentidega saab tutvuda riigihangete registris
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1533057/general-info

Lisainfo:
Sven Tarto
sven@nvv.ee või telefonil 5051067


Nõo Vallavalitsus kuulutas välja Nõo lasteaia energiasäästlikumaks muutmise riigihanke

Nõo alevikus Kivi tn 6 asuva lasteaed „Krõll" energiatõhusamaks muutmise käigus soojustatakse fassaad, katus ja sokliosa ning vahetatakse välja avatäited. Nõo lasteaia energiatõhusamaks muutmist rahastatakse Regionaalsete investeeringutoetuste andmise programmist 120 000 euroga, millele lisab Nõo vald omaosaluse. Samuti rajatakse Nõo valla rahadega ventilatsioonisüsteem.  Projekti eesmärgiks on säästlikum õppetegevuse korraldamine Nõo lasteaias ja õppimistingimuste parandamine.

Pakkumiste esitamise tähtaeg on 06.03.2019 kell 12.00.

Hankedokumentidega saab tutvuda riigihangete registris
https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1539174/general-info

 

Lisainfo:

Sven Tarto
sven@nvv.ee või telefonil 5051067


13. veebruaril toimuvad Kahna karjääri õppused

13. veebruaril kell 17.00 kuni 21.30 toimuvad Kahna karjääris Eesti Kaitseväe instruktorite õppused. Vastutavaks isikuks laskepaigas on laskeinstruktor Mario Merirand. 

Palume olla ettevaatlikud nimetatud ajal seal kandis liikudes.

Erki Vään
501 4110


Nõo valla raamatukogud on 13. veebruaril suletud

13. veebruaril on Nõo valla raamatukogud suletud.
Töötajad on koolitusel Kõrveküla raamatukogus.


Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 eelnõu avalik väljapanek ning avalik arutelu

AS Emajõe Veevärk koostöös Nõo vallavalitsusega on koostanud Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030. Arengukavas on toodud olemasoleva olukorra kirjeldus ning arengukava ühisveevägi ja -kanalisatsiooni objektide kaupa, lisaks on koostatud finantsanalüüs. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 lähtub Nõo valla arengukava 2037 ja Nõo valla eelarvestrateegia 2019-2022 põhialustest.

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 eelnõu avaliku väljapaneku toimub 06. veebruar kuni 20. veebruar 2019 Nõo valla kodulehel.

Täiendus- ja parandusettepanekuid eelnõule saab esitada sama aja jooksul kirjalikult Nõo Vallavalitsusele aadressil Voika 23 Nõo alevik Tartumaa või meiliaadressile vald@nvv.ee.

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030 eelnõu avalik arutelu toimub 27. veebruaril kell 15.00 Nõo alevikus Voika tn 23 vallamaja I korrusel raamatukogu ruumides.

Täiendavat informatsiooni saab Nõo Vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Sven Tarto käest telefonil 7455332 või e-posti teel sven@nvv.ee

Nõo valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030

Lisad


Ilmunud on Nõo Valla Lehe veebruarikuu number

Nõo Vallavolikogu võttis vastu 2019. aasta eelarve

Nõo Vallavolikogu võttis oma jaanuarikuu istungil vastu 2019. aasta eelarve kogumahuga 8 018 857 eurot.

2019. aasta eelarve on koostatud tekkepõhiselt. Varasemad eelarved on olnud kassapõhised, üleminek on seadusest tulenev nõue.

Nõo valla põhitegevuse tuludeks on kavandatud 6 160 723 eurot. Valla kõige suurema osatähtsusega tuluallikas on üksikisiku tulumaks. Kui 2018. aastal laekus kohalikele omavalitsustele 11,9% füüsiliste isikute brutotulust, siis 2019. aastal laekub 11,93%.

Nõo valla elanike arv kasvas eelmisel aastal 71 inimese võrra — seisuga 31.12.2018 oli meil 4345 elanikku (seisuga 31.12.2017 oli 4274). Vallavalitsus on 2019. aastaks prognoosinud tulumaksu kokku summas 3 749 800 eurot.

Põhitegevuse kuludeks on planeeritud summa 5 533 212 eurot. Nõo vald soovib olla konkurentsivõimeline tööandja, kes väärtustab oma töötajaid: palgafondid suurenevad kõigis valdkondades 15%. Nõo vallast palka saavatele töötajatele on arvestatud miinimumpalgaks 575 eurot (riigi poolt kehtestatud miinimumpalk on 540 eurot). 2019. aasta alguses täidetakse vallavalitsuses täiendavad ametikohad — haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, avalike suhete spetsialist ja lastekaitsespetsialist.

Nõo valla 2019. aasta eelarves on arvestatud mitmesuguste erinevate investeeringutega:

1) valla teede rekonstrueerimine — investeeringuobjektid vastavalt eelarvestrateegiale, Tõravere kergliiklustee projekteerimine, Vahe tänavasse juurdepääsu rajamine, vajadusel valla arenguks vajalike maade soetamine, Nõo–Elva jalg- ja jalgrattatee rajamine;

2) tänavavalgustuse laiendamine/rekonstrueerimine — Vissi küla väikekohad Kõrbemäel, liitumine pluss Vissi külas olemasolevate valgustite rekonstrueerimine, Raudtee tänava valgustuse viimane osamakse, Nõo Veskijärve juurdepääsu valgustuse rajamine, Tõravere valgustuse laiendamine ja LED-idele üleminek, Illi küla välisvalgustuse projekteerimine;

3) Nõo lasteaed Krõll — projekti „Nõo lasteaia energiatõhusamaks muutmine" elluviimine, lastevanemate osalustasust 30 000 € kasutada lasteaia õueala arenduse III etapiks;

4) Nõgiaru lasteaed — katuse vahetus;

5) Tõravere lasteaed Tõruke — lasteaeda ümbritseva teekatte renoveerimine;

6) Luke lasteaed Segasumma — rattatee rajamine lasteaia hoovialale;

7) kooli pargis uue kõnnitee rajamine, Luke mõisapargis sildade/lehtlate renoveerimine, Nõo Veskijärve ja lähiala taristu parendamine, mänguväljakute korrashoid;

8) vallamaja katuse parendamine;

9) elamu- ja kommunaalmajandus — munitsipaalpindade parendamine, uue murutraktori soetamine;

10) Elva reoveekogumisalal asuva viimase majapidamise (Arukase, Uuta küla) ühendamine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;

11) Hajaasustuse programmi vallapoolne rahastamine;

12) Luke Mõis SA — LEADER-programmi projekti käsitöökoja teise korruse rekonstrueerimise omaosaluse kulud.

Nõo vald võtab 2019. aastal laenu summas 250 000 eurot projekti „Nõo lasteaia energiatõhusamaks muutmine" teostamiseks.


Pille Sügis
finantsjuht

 


Elanikuks registreerimise kampaania auhindade omanikud selgunud

Eelmise aasta lõpus korraldatud Nõo valla elanikuks registreerimise kampaania käigus panid kohalikud ettevõtjad välja mitmeid auhindu.
23. jaanuaril kogunes loosimise korraldamise komisjon Nõo noortekeskusesse, kus toimus auhindade väljaloosimine kampaania jooksul nii Nõo vallas elukoha registreerinud inimeste, kui ka kõigi valla elanike vahel.

Nõo valda ajavahemikul 1.11.2018 kuni 18.12.2018 registreeritud 112 inimese vahel loositi välja:

  • 8 (kaheksa) 2-st pakist koosnevat komplekti  OÜ Luke Farmimeierei karbijuustu;
  • 3 (kolm) AS Nõo Lihatööstuse kinkekomplekti;
  • 3 (kolm) Maavili OÜ kinkekomplekti;

Kõigi 4345 Nõo valla elaniku vahel loositi välja:

  • 2 (kaks) 2-st pakist koosnevat komplekti  OÜ Luke Farmimeierei karbijuustu;
  • 2 (kaks) kinkekomplekti AS Nõo Lihatööstuselt;
  • 2 (kaks) kinkekomplekti Maavili OÜ'lt;
  • 2 (kaks) 2-st pakist koosnevast külmsuitsulõhe komplekti Peetsman OÜ'lt;
  • 1,5 kg kaaluv tort Anrikus OÜ'lt (Anne-Ly Koogikoda).

Kõigi valla elanike vahel loositi Nõo Vallavalitsuse poolt välja pandud 5x300 eurot.

Võitjatega võetakse ühendust ja teavitatakse kuidas auhinnad kätte saab!

Palju õnne võitjatele!

Foto: LIIA SIREL


Teenetemärk Tartumaa Kuldne Tammeoks ootab nominente

Tartumaa teenetemärgiga tunnustatakse inimesi, kes on pika aja jooksul olulisel määral kaasa aidanud Tartumaa arengule, siinsele majandusele, kultuurile, elukeskkonna kvaliteedile ja inimeste heaolule.

Teenetemärgi andmise otsustavad maakonna omavalitsused ühiselt Tartumaa Omavalitsuste Liidu kaudu ja see antakse üle 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva Tartumaa pidulikul vastuvõtul.

Kandidaate saab esitada kuni 5. veebruarini 2019.

Kandidaadi esitamiseks täida vorm: Ettepanek Tartu maakonna teenetmärgi "Tartumaa kuldne tammeoks" andmiseks

Täidetud vormi palume saata e-aadressile tol@tartumaa.ee või aadressile Riia 15, Tartu 51010.


Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 24. jaanuaril 2019 algusega kell 15.00 raamatukogu ruumides vallamaja I korrusel.

Istungi päevakorras:

1. „Tartumaa arengustrateegia 2040" heakskiitmine. (R. Sangernebo)

2. Nõo valla 2019. aasta eelarve II lugemine ja vastuvõtmine. (M. Raudsaar, P. Sügis)

3. Nõo vallavalitsuse ametnike ja töötajate palgaastmestiku kinnitamine. (A. Laul)

4. Nõo vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine.

(R. Sangernebo)

5. Nõo vallavalitsuse põhimääruse kinnitamine. (R. Sangernebo)

6. Jaoskonnakomisjonide koosseisude kinnitamine (Riigikogu valimiste korraldamiseks). (A. Laul)

7. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

 EELNÕUD

Seletuskiri päevakorrapunkt nr 6 juurde


Toeta oma metsa! Tugisüsteem erametsaomanikule

Nõo vallas on metsamaad kokku 6576 hektaril, see on 38% omavalitsuse pindalast. Metsamaast üle poole (62%) on erametsaomanike kätes ja hallata.

Erametsaomanikke on Eestis kokku üle 100 tuhande. Suur osa nendest elab oma metsast kaugel ning selle seisukorrale igapäevaselt ei mõtle. Riik on aga aastaid panustanud tugisüsteemi arendamisse, et metsaomaniku jaoks metsaotsuste tegemine ja oma metsa eest hoolitsemine lihtsamaks teha.

Metsaomanikel on võimalik erinevate metsakasvatuslike tööde tegemiseks Erametsakeskusest toetust küsida. Toetatakse näiteks noore metsa hooldamist ja metsakahjustuste ennetamist (toetusvoor juba 5.-25. veebruaril!), metsa uuendamist, metsamaaparandustöid ja muid tegevusi. Erametsakeskusest saab küsida ka hüvitist looduskaitseliste piirangute eest Natura 2000 alal või sihtkaitsevööndis asuval erametsamaal.

Kõige olulisem metsatöö

Järgmine toetusvoor on tulemas juba veebruaris, toetust saab küsida kõige olulisema metsatöö - noore metsa hooldamiseks. Seda peetakse mõnikord küll kulukaks, kuid vaieldamatult kõige olulisemaks metsakasvatuslikuks tööks, millega määratakse metsa koosseis tulevikus. Hooldatud metsas on alles jäänud puudel paremad tingimused kasvamiseks.

Just praegu on noore metsa hooldamise planeerimiseks aeg eriti soodne, seda kahel põhjusel. Esiteks on heade kütte- ja paberipuidu hindade tõttu võimalik raiest mõningat tulu teenida juba 20-30aastase metsa hooldamisel. Teiseks on praegu veel olemas võimalus kuni 30aastase metsa hooldamiseks toetust küsida. Tänased maaelu arengukavas kokku lepitud toetusmeetmed lõpevad 2020. aastaks. Kas ja kui palju järgmisel perioodil Euroopa Liidu vahenditest metsakasvatust toetatakse, ei tea praegu veel keegi.

Abi metsaühistust

Kui omanikul oma metsas tegutsedes ja töid planeerides teadmistest ja ajast puudu jääb, tulevad appi kohalike metsaomanike endi poolt loodud metsaühistud, kelle juures tegutsevad ka sõltumatut nõuannet pakkuvad kutselised metsakonsulendid.

Tavaliselt mittetulundusühingutena tegutsevates metsaomanike ühendustes on olemas metsatööde planeerimiseks ja teostamiseks vajalikud teadmised ja kontaktid. Metsaomanik saab metsaühistust endale vajaliku info ja juhiseid oma metsa eest hoolitsemiseks, samuti saab seal taotleda erinevaid metsandustoetusi. Kui metsaomanikul endal puudub soov oma metsaga tegeleda, korraldavad metsaühistu spetsialistid kõik vajalikud tööd omaniku eest ise ära.

Ühistud on järjepidevalt tõstnud metsaomanikele pakutavate teenuste hulka ja kvaliteeti. Selle tunnistajaks on ka stabiilselt kasvav metsaühistuga liitunud metsaomanike arv, mis ületab juba 13 tuhandet.

Kõigi metsatoetuste taotlemise tingimustega saab tutvuda aadressil eramets.ee/toetused. Tartumaal tegutsevate metsaühistute kohta saab lisainfot erametsaportaalist aadressil www.eramets.ee/tartumaa-metsauhistud.

Toeta oma metsa!

SA Erametsakeskus
www.eramets.ee


Tartumaa Kultuuripärl 2018 on Janno Puusepp!

 10. jaanuaril jagati Tabivere rahvamajas tunnustust Tartumaa kultuurirahvale.
 
Eesti Kultuurkapitali kultuuripreemia „Kultuuripärl 2018" andsid teatrikunsti loominguga tegelevale, Nõo vallas elavale Janno Puusepale üle Eesti Kultuurkapitali juhataja Kertu Saks, Tartumaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees Rain Sangernebo ja Eesti Kultuurkapitali Tartumaa ekspertgrupi esimees Lembit Toru.
 

Preemia eesmärk on tunnustada ja innustada kunstide-, rahvakultuuri- ning kehakultuuri ja spordi valdkonnas tegutsevate inimeste erialast pühendumist maakondades.

Janno Puusepp auhinda vastu võtmas. Foto:LIIA SIREL

Janno Puusepp tänas auhinna eest ja ütles, et suur osa sellest tunnustusest kuulub neile inimestele kes tulevad minu ideedega kaasa ja usuvad sellesse, mis ma teen. Kõige suurem osa kuulub sellest auhinnast minu inspiratsioonile, lavapartnerile ja hingekaaslasele Anne-Mai Tevahile.
 
Rahvakultuuri keskuse direktor Kalle Vister andis kultuuriministeeriumi esindajana üle Kultuuriministri tänukirja Made-Heljo Ruulile. Tantsuõpetajat tänati pikaajalise panuse eest rahvatantsu valdkonnas ja õnnitleti 85. sünnipäeva puhul.
Made-Heljo Ruul tänukirja vastu võtmasFoto:LIIA SIREL
 
 
 

Ära jäta jõulukuuske prügikasti kõrvale, vaid vii see Nõo Priitahtliku Päästeseltsi põllumaale, Voika tn 12 Nõo alevik

Suure tuule tõttu,lükkub jõulukuuskede põletamine edasi. Kuuski põletame laupäeval, 12. jaanuaril kell 16.00!!!!


Nõo spordihoone suusaradadel on sisse aetud kvaliteetne suusajälg. Tule talviseid spordivõimalusi nautima!


Ilmus Nõo Valla Lehe jaanuarikuu number

Nõo Vallavalitsus korraldab 30. jaanuaril 2019 suulise enampakkumise Nõo vallale kuuluvate objektide müügiks

Nõo Vallavalitsus korraldab 30. jaanuaril 2019 Nõo vallamaja I korrusel asuvas Nõo Koduloomuuseumi saalis (raamatukogu kõrval) suulise enampakkumise alljärgnevate Nõo vallale kuuluvate objektide müügiks:

1. Meeri külas aadressil Mõisa tee 5–3 asuv korteriomand (registriosa nr 3794404, katastritunnus 52801:002:0074), mis moodustab 129/2268 mõttelist osa kinnistust ja mille eluruumi üldpindala on 12,90 m². Alghind 100 eurot, enampakkumise sammu suurus 50 eurot.

Enampakkumine algab kell 15.00.

2. Sõiduauto CITROEN BERLINGO, registreerimismärgiga 497 MKC (esmane registreerimine 30.03.2007). Alghind 2500 eurot, enampakkumise sammu suurus 100 eurot. Enampakkumine algab kell 15.20.

3. Veoauto (kaubik) RENAULT TRAFIC, registreerimismärgiga 623 MNN (esmane registreerimine 14.04.2011). Alghind 7000 eurot, enampakkumise sammu suurus 100 eurot. Enampakkumine algab kell 15.30.

Osavõtutasu on 10 eurot müügiobjekti kohta.

Osavõtutasu maksta Nõo vallavalitsuse raamatupidamisse või kanda üle Nõo vallavalitsuse kontole nr EE861010102020385004 SEB pangas või kontole nr EE192200221015573738 Swedbankis hiljemalt 29. jaanuaril 2019 kella 15-ks.

Ostu-müügi vormistamiseks tehtavad kulutused kannab ostja.

Varaga tutvumiseks leppida kokku aeg telefonil 745 5108.


Elukoharegistreerimise kampaania kokkuvõte

Nõo Vallavalitsus kuulutas välja Nõo valla elanikuks registreerimise kampaania ajavahemikul 01.11.2018–18.12.2018. Kampaania eesmärgiks oli registriandmete korrastamine ja uute elanike lisandumine Nõo valda.

Elanike arv kampaania algul, 01. novembril 2018 oli 4263. Kampaania ajal registreeris oma elukoha Nõo valda 114 inimest, neist kaks ei vastanud korralduse nr 391 p 4 kampaania tingimustele. 112 inimese hulgas oli viis vastsündinut. Kampaaniaperioodil lahkus Nõo vallast 24 inimest.

Vanuseliselt saabus (114 inimesest) 0–6-aastasi 17, 7–18-aastasi oli 6, 19–65-aastaseid (tööealisi) 79 ja 66 ja vanemaid inimesi oli kokku 12. Mehi oli 64 ja naisi 50. Vallasiseselt korrastasid oma elukohti sel perioodil kokku 15 inimest (novembris 10 ja detsembris 5 inimest).

Kõige enam saabus rahvast Nõo alevikku — 36, Luke külla 17, Vissi külla 12, Kolga külla 7; Tõraverre, Illi, Voika, Järiste küladesse 6 inimest. Meeri, Keeri ja Nõgiaru küla kasvas elukohakampaania ajal nelja inimest võrra. Ühe inimese võrra suurenes elanike arv Uuta, Unipiha, Aiamaa, Ketneri, Tamsa ja Laguja külades.

Kõige enam saabus inimesi Tartu linnast — kokku 61. Järgnesid Kambja vald — 8, Elva vald — 7, Tallinn — 5, Tartu vald — 5. Tartumaa valdadest oli tulijaid veel Peipsiääre ja Kastre vallast. Esindatud on ka Põltsamaa, Jõgeva, Rapla, Rae, Alutaguse, Paide, Mulgi, Kanepi, Kohila, Valga, Tõrva, Otepää ja Setomaa valla elanikud.

 

1. jaanuaril 2019 oli elanike arv Nõo vallas 4345.

Kõigile kampaaniaperioodil Nõo valla elanikuks registreerinud isikutele, kelle eelmine elukoht rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2018. aasta seisuga ei olnud Nõo vald ning kes omavad 1. jaanuari 2019. aasta seisuga kehtivat elukoharegistreeringut Nõo vallas, makstakse ühekordset toetust 100 eurot. Toetus makstakse välja hiljemalt 2019. aasta veebruarikuus.

Kõigi isikute vahel, kelle elukoht on seisuga 1. jaanuar 2019 rahvastikuregistri andmete kohaselt Nõo vald, loositakse välja viis 300-eurost ühekordset toetust.

Lisaks on loosiauhinnad välja pannud kohalikud ettevõtjad: Luke Farmimeierei OÜ, Nõo Lihavürst, Tartu Maavili OÜ, Peetsman OÜ ja Anne-Ly Koogikoda.

Loosimise korraldab Nõo Vallavalitsuse nimetatud komisjon jaanuarikuu jooksul.

Mai Kirs
Registripidaja


Ehitisregistri andmete korrastamine

1. juulil 2015 jõustunud ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse kohaselt tuleb ehitisregistri andmed korrastada 2020. aasta 1. jaanuariks. Korrastamise käigus kantakse registrisse kõik sinna seni kandmata üle 20 m² ehitisealuse pinnaga hooned, mida saab tuvastada ortofotode alusel. Ortofotode abil avastatud, kuid ehitisregistrisse kandmata hooneid on kohustatud kontrollima kohalik omavalitsus.

 

Nõo Vallavalitsuse andmetel on umbes 130 Nõo vallas asuvat elukondlikku hoonet ehitisregistrisse kandmata. Mitteelukondlikke ehk abihooneid on ehitisregistrist puudu veelgi rohkem.

Olemasolevaid ehitisi, mis on ehitatud enne 22. juunit 1995, võib kasutada vastavalt nende kasutusotstarbele. Omanikul on kohustus kontrollida ehitise olemasolu ehitisregistris (www.ehr.ee) ja registrikande puudumisel kanda ehitis ehitisregistrisse.

Pärast 22. juulit 1995 ja enne 1. juulit 2015 ehitatud ehitise seadustamisel peab ehitis vastama ehitise ohutusele esitatavatele nõuetele ning samuti detail- ja üldplaneeringule või projekteerimistingimustele.

Hooneid saab mõningatel juhtudel ehitisregistrisse kanda ka olemasolevate ortofotode alusel minimaalsete andmetega, kuid alati ei ole see ilma lisainformatsiooni omamata võimalik.

Üldjuhul on ehitise andmete kandmiseks ehitisregistrisse tarvis ehitiste asendiplaani ning jooniseid (varasem ehitusprojekt või ülesmõõtmisjoonised, st põhiplaan kõikide korruste kohta ja 2 vaadet mõõtudega: pikkus, laius, kõrgus). Lisaks tuleb täita vormikohane andmete esitamise teatis iga hoone kohta. Eluhoone puhul tuleb esitada ka lisa 1 eluruumi andmetega. Abihoonete kohta tuleb täita ainult andmete esitamise teatis. Vajalikud blanketid hoonete andmete ehitisregistrisse kandmiseks leiab nii Nõo valla kodulehelt kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt.

Olemasolevate ehitiste ehitisregistrisse kandmiseks palume kõigepealt üles otsida kõik dokumendid, mis hoonete ja kinnistuga seotud, ning pöörduda seejärel Nõo Vallavalitsusse maaosakonda või võtta ühendust telefoni teel, et saaksime koos leida selleks parima võimaliku mooduse.

PIIA RAIG
Maaspetsialist


Tartumaa Spordiliit jagas tunnustust 2018. aasta parimatele. Parima noore sulgpalluri tiitli pälvis nõokas Oskar Männik

19. detsembril toimus Jääaja Keskuses Tartumaa spordiaasta pidulik lõpetamine, kus tunnustai 2018 aasta parimaid sportlasi, treenereid, kehalise kasvatuse õpetajaid ja omavalitsuste sporditöö aktiviste.

Nõost pälvis Tartumaa parima noore sulgpallurina tunnustuse Oskar Männik.

Oskar Männik treenib Nõo Sulgpalliklubis, tema treener on Mart Mäerand.

Tulemused:

2018.a. Eesti noorte meistrivõistluste kolmekordne meister U15 klassis: üksik-, paaris- ja segapaarismängus.

Leedu Euroopa karikaetapil U17 klassi paarismängus 5.koht.

Soome rahvusvahelise turniiri U17 klassi üksikmängu 5. koht.

Parimaid sportlasti tunnustas Tartumaa Spordiliit.

 


Kuni 12-aastaste laste kommipaki saab kätte sotsiaalosakonnast

Kõik kuni 12-aastased (k.a.) Nõo valla sissekirjutusega lapsed, kes ei käinud 16. detsembril Nõo Kultuurimajas laste jõulupeol, teid ootab vallamajas kommipakk.
Kommipakke väljastab Nõo valla sotsiaalosakond kuni 31. jaanuarini 2019. a.

Sotsiaalosakonna vastuvõtu ajad: T 9-12 ja 13-16 R 9-12
 


Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 20. detsembril 2018 algusega kell 15.00

Nõo Vallavolikogu istung toimub neljapäeval, 20. detsembril 2018 algusega kell 15.00 Kambja vallas Uhtil.

Istungi päevakorras:

1. Nõo valla 2018. aasta III lisaeelarve vastuvõtmine (P. Sügis)

2. Nõo valla 2019. aasta eelarve I lugemine (M. Raudsaar, P.Sügis)

3. Kinnisasja vahetamine otsustuskorras. (S. Tarto)

4. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

EELNÕUD

Nõo valla 2018. aasta III lisaeelarve vastuvõtmine (määrus)

Nõo valla 2018. aasta III lisaeelarve

Seletuskiri

Kinnisasja vahetamine otsustuskorras


Maa-ameti teated enampakkumiste korraldamisest Nõo vallas

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise Nõo vallas asuva kinnisasja kasutamiseks andmise. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 22.01.2019 kella 10:30-ni.

Põllumajanduslikuks kasutamiseks antakse riigi omandis olev alljärgnev kinnisasi:
Tartu maakond Nõo vald Nõo alevik Voika tn 24 kinnisasi (52801:001:0629; 11,43 ha; kasutusala pindala 11,33 ha; (M)) alghind 1 790 €, tagatisraha 448 €.

Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti veebilehelt www.maaamet.ee.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise Nõo vallas asuva kinnisasja müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 30.01.2019 kella 10:30-ni.

Avalikul kirjalikul enampakkumisel on müügis Nõo vallas asuv alljärgnev kinnisasi:
Tartu maakond Nõo vald Aiamaa küla Niidu (52801:001:0630; 5,44 ha; (M)) alghind 8 310 €, tagatisraha 830 €.

Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti veebilehelt www.maaamet.ee.

------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise Nõo vallas asuva kinnisasja müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 09.01.2019 kella 10:30-ni.

Avalikul kirjalikul enampakkumisel on müügis Nõo vallas asuv alljärgnev kinnisasi:
Tartu maakond Nõo vald Nõgiaru küla Nõo tn 38 (52801:001:0317; 0,57 ha; (T)) alghind 5 100.-, tagatisraha 510.-.

Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti veebilehelt www.maaamet.ee.

 


Nõo raamatukogu lahtioleku info pühade eelsel ajal

Hea lugeja, Nõo raamatukogu on suletud 22. ja 29. detsembril.

Ilusaid pühi!


Elektrilevi plaanib üle Eesti rajama hakata kiire interneti võrku. Esita sooviavaldus juba täna

Elektrilevi plaanib üle Eesti alates 2019. aastast rajama hakata kiire interneti võrku ja järgmise viie aasta jooksul tuua see ligi 200 000 kodusse, kus täna puudub kvaliteetne internet. Selleks, et oma plaane täpsemini koostada ja et kiire internet tuua nende inimesteni, kes seda kõige rohkem vajavad, kogume sooviavaldusi, mis aitaksid meil võrgu rajamise plaane teha. Kogusime sooviavaldusi tänavu suvel ning avasime sooviavalduste kogumise uuesti pärast seda, kui Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas Elektrilevi eelmisel nädalal „viimase miili" konkursi võitjaks.

Esita sooviavaldus Elektrilevi kodulehel

Et avaldusi saaksid esitada ka need, kellel puudub ligipääs internetti, oleme avanud ka võimaluse esitada avaldusi paberivormi teel meie esindustes. 
Paberkandjal saad avalduse esitada ka Nõo valla kantseleis.
Avatud E-R 9-12 13-17
tel 745 5108

 

Avalduse vorm


Vallamaja lahtiolekuajad aastavahetuse eel

21. detsembril vallamaja avatud kella 15.00-ni.
Lõuna 12.00 - 13.00.

11. detsembril  ja 18. detsembril
KODANIKE VASTUVÕTT kell 9.00 kuni kell 18.00.
Lõuna 12.00-13.00

31. detsembril on vallamaja suletud.

 


Ilmunud on Nõo Valla Lehe detsembrikuu number

Talihooldustööde tegijad Nõo valla teedel 2018-2019

Nõo Vallavalitsus on 2018–2019 talihooajaks sõlminud lepingud talihooldustööde teostamiseks Nõo valla kohalikel teedel ja tänavatel ning avalikuks kasutuseks määratud erateedel piirkondade kaupa järgmiste ettevõtetega:

  • 1. piirkond- Karni OÜ, hooldab Nõo alevikku ja Viinamärdi kanti; tel: 503 0669, e-post: margus@lihakarn.ee (Margus Mõtus);
  • 2. piirkond- Karni OÜ, hooldab valla põhjaosa alates Tartu-Valga raudteest (välja arvatud Nõo alevik ja 3. piirkond); tel: 503 0669, e-post: margus@lihakarn.ee (Margus Mõtus);
  • 3. piirkond- OÜ Heizung, hooldab nn Vissi-Tõravere piirkonda, mis hõlmab Vissi küla ja osaliselt Voika küla ning Tõravere alevikku; tel: 511 3543, e-post: ermo.kruuse@gmail.com (Ermo Kruuse);
  • 4. piirkond- OÜ Heizung, hooldab valla lõunapoolsemas osas põhiliselt Tamsa ja Illi külasid, osaliselt Uuta, Sassi ja Laguja külasid; tel: 511 3543, e-post: ermo.kruuse@gmail.com (Ermo Kruuse);
  • 5. piirkond- Tasemix OÜ, hooldab valla lõuna- ja edelaosa (Enno, Etsaste, Kääni ja Ketneri külad, osaliselt Altmäe, Luke, Voika, Sassi ja Laguja külad); tel: 505 3426, e-post: tamurtamm@gmail.com (Tamur Tamm);
  • 6. piirkond- FIE Silver Lehesaar- hooldab Kolga, Aiamaaa ja Unipiha külasid, osaliselt  Luke küla (Luke mõisa piirkond); tel: 514 2600, e-post silver.lehesaar@gmail.com (Silver Lehesaar).

Talihooldepiirkonnad

Informatsiooni talihooldustööde teostamise vajaduse kohta Nõo vallavalitsuse poolt hooldatavatel teedel palume esitada Nõo vallavalitsuse kantseleisse (tel. 745 5108, vald@nvv.ee) või teehoidu korraldavasse osakonda (tel. 745 5504 või 745 5434, aarne@nvv.ee või piia@nvv.ee).

Vallaelanikel, kel endil puuduvad võimalused talihooldustööde korraldamiseks erateedel ja kes sooviksid talvise teehoolduse korraldamist Nõo valla poolt, palub Nõo vallavalitsus esitada kirjalikud taotlused kas (käsi)posti või e-posti (vald@nvv.ee) teel. Varasematel aastatel taotluse esitanutel, kel on seni talihooldust teostatud, pole tarvis uut taotlust esitada.

 

Nõo vallavalitsus


Maa-amet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel Nõo vallas asuva kinnisasja

Maa-amet on välja kuulutanud avaliku kirjaliku enampakkumise Nõo vallas asuva kinnisasja müümiseks. Pakkumiste esitamise tähtaeg on 09.01.2019 kella 10:30-ni.

Avalikul kirjalikul enampakkumisel on müügis Nõo vallas asuv alljärgnev kinnisasi:
Tartu maakond Nõo vald Nõgiaru küla Nõo tn 38 (52801:001:0317; 0,57 ha; (T)) alghind 5 100.-, tagatisraha 510.-.

Täpsemat informatsiooni saab Maa-ameti veebilehelt www.maaamet.ee.


Päästeamet hoiatab õrna jää eest

Päästeamet hoiatab, et esimeste külmadega veekogudele tekkinud jää on veel õhuke ning inimest ei kanna.
Igal aastal juhtub jääst läbivajumise tõttu veeõnnetusi, kus hukkub kalamehi või lapsi. Lapsevanematel palume rääkida lastele hapra jää ohtudest ning keelata neil sellele minemine. Kalameestele paneb päästeamet südamele, et õhukesest jääst läbi vajumisega riskides püütud kala ei kaalu üles teie elu ja tervist, mille jääkülma vette sattudes võite kaotada.   Inimest kandev jää tekib veekogudele kui käredad külmad on püsinud vähemalt nädala jooksul. Turvalisema jää paksus peab olema vähemalt kümne sentimeetrit.

Marek Kiik

Lõuna päästekeskuse kommunikatsioonijuht


Soojustrassi remont 28. novembril Nõo alevikus

Seoses eilse soojustrassi avariiga ja lekkekoha kiir-remondiga, taastamaks kiiresti kõigile tarbijatele soojavarustus, tuleb täna, 28. novembril  teha trassilõigule korralik remont, et välistada järgnevaid lekkeid.
Seoses sellega on täna, 28. novembril alates kl. 10:00 kuni tööde lõpetamiseni, orienteeruvalt kella 17:00-ni, soojakatkestus Nõo kesk-katlamaja tarbijatel.

Vabandame kõigi tarbijate ees ebamugavuste pärast ja palume Teie mõistvat suhtumist!

SW Energia OÜ

Valminud on Tartumaa arengustrateegia 2040 eelnõu, mille avalik väljapanek toimub ajavahemikul 26.11.2018 - 9.12.2018

Avalikustati Tartumaa arengustrateegia 2040  eelnõu.
 

Strateegia eelnõule saab kirjalikke küsimusi ja ettepanekuid esitada avaliku väljapaneku lõpuni (kuni 9.12.2018) aadressil Tartumaa Omavalitsuste Liit, Riia 15, Tartu 51010 või e-posti aadressil tol@tartumaa.ee

Loe lisaks Tartumaa Omavalitsuste Liidu veebilehelt  http://www.tartumaa.ee/arengustrateegia/
 

Lisainfo Tartumaa Omavalitsuste Liidust tel 7305216, tol@tartumaa.ee


Maa-amet lihtsustab maaüksuste piiride korrastamist

Eeloleval aastal lihtsustub maaomanike jaoks maaüksuste piiride korrastamine, nagu naabermaatükkide vahelise piiri muutmine, maatüki liitmine ja jagamine. Selleks Maa-amet kaasajastab katastriandmeid, millega piiriandmed, pindala ja kõlvikuandmed muutuvad täpsemaks. Piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil.

Pärast Eesti iseseisvumise taastamist hakati õigusjärgsetele omanikele tagastama maid ja talusid – seda tuli teha kiiresti, et maa ei oleks peremeheta. Nii maa tagastamisel kui ka erastamisel mõõdistas maamõõtja piiri, määras kõlvikud ja koostas maatüki plaani. Maaüksusi moodustati ka plaanimaterjali alusel ilma mõõdistamiseta. Tänapäevane tehnoloogia võimaldab Maa-ametil kasutada erinevaid andmeallikaid ja nende andmete alusel on Maa-ametil katastripidajana õigus luua maatüki kujud katastris, määrata kõlvikud ning arvutada pindala. See võimaldab viia vajalikke maatoiminguid läbi lihtsalt, kiirelt ja taskukohaselt ning toetada sellega kinnisavara käivet.

Uute tehniliste lahenduste abiga muutub järgmise aasta jooksul võimalikuks maatüki osaline mõõdistamine, mis varem võimalik ei olnud. See tähendab, et maatoimingute tegemisel ei pea maamõõtja mõõdistama enam kogu maatükki, vaid üksnes muudetavat piirilõiku. Osaline mõõdistamine aitab lahendada praktilise elu vajadusi, näiteks kui naabrid soovivad muuta omavahelist piiri, et saavutada otstarbekam maakasutus või kui tegelik maakasutus ja ametlik piir ei lähe omavahel kokku. Samuti aitab see parandada maareformi läbiviimisel tekkinud vigu.

Juhul kui uusi piire ei ole vaja üldse looduses tähistada, lihtsustub maatükkide liitmine ja jagamine selliselt, et Maa-amet saab nimetatud toimingu sobivate alusandmete korral läbi viia elektrooniliselt, ilma maa mõõdistamiseta.

Piiride korrastamiseks tuleb pöörduda maamõõtja poole, kes koostab maakorralduskava. Sellele märgitakse olemasolevad ja soovitud uued maaüksuse piirid.  Maaomanikud kooskõlastavad piiride muutmise kohaliku omavalitsuse ja Maa-ametiga ning tellivad vajadusel mõõdistamise. Mõõdistamisandmete alusel määrab Maa-amet maatükkide piirid ja pindalad. Maaomanikud tasuvad vajadusel omavahel hüvitised ja notari poole pöörduma ei pea. Maakataster registreerib uued katastriüksused ja esitab kinnistamisavalduse vastavalt maaomanike tahtele. Seega on maatoimingute tegemine maaomanikele edaspidi märksa lihtsam, ei pea enam esitama samasisulisi avaldusi mitmele riiklikule registrile ega pea pöörduma notari poole.

Maatoimingu lihtsama läbiviimise üks eeldus on see, et maa piirid oleksid katastris kajastatud võimalikult ajakohaselt ja oleksid vastavuses piiridega looduses. Samuti on tähtis, et katastrikaardil kajastuks tegelik looduslik seisund ehk et oleks õige teave selle kohta, kui suure osa maatükist katab õuemaa, metsamaa, haritav maa, looduslik rohumaa või muu maa.

Praegu loovad lihtsustatud maatoiminguteks eeldused nii mõõdistustehnika ja aluskaardi täpsus kui ka infotehnoloogilised võimalused. Nii võtabki Maa-amet maakatastris 1. jaanuaril 2019 kasutusele oluliselt täpsemad alusandmed. Sama piiripunkti kohta erinevate maatükkide vormistamisest ja mõõdistamisest kogutud andmed, mis võisid erineda lubatud vea piires, viiakse omavahel kokku. Samuti viiakse loodusobjektil kulgevad piirid vastavusse aluskaardiga. Piiriandmete kokku viimisega võivad muutuda piiripunkti koordinaadid ja sellest tulenevalt võib vähesel määral muutuda ka maatüki pindala maakatastris ja kinnistusraamatus. Oluline on rõhutada, et seejuures piir looduses ei muutu ja muudatused tehakse registri korrastamise eesmärgil. Andmed muutuvad täpsemaks ja seega on piiri asukoht looduses ka üheselt määratletav.

 

Eestis on maa- ja omandiandmete pidamiseks kahe registri põhine süsteem – õiguslikku tähendust omav omandiandmete register ehk kinnistusraamat ja tehniline, maatüki andmeid pidav register ehk maakataster. Kinnistusraamat saab andmed maatüki sihtotstarbe, asukoha ja pindala kohta maakatastri pidajalt ehk Maa-ametilt.  Seega maakatastri andmete korrastamise tulemusel  muutuvad täpsemaks ka maatüki andmed kinnistusraamatus.

Head maaomanikud, palun tutvuge oma maaüksuse pindala ja kõlvikute andmetega Maa-ameti geoportaalis:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Andmed-ja-kaardid/Maakatastri-andmed/Katastriuksuse-kolvikute-paring-p631.html

Andmetes võib esineda ebatäpsusi.
Lisainfo ja võimalikest andmete ebatäpsustest anna palun teada Maa-ametile aadressil kataster@maaamet.ee või helista infotelefonil 6750 810.


SA Erametsakeskuse teade kohalikele metsaomanikele

Sel aastal saavad metsaomanikud Erametsakeskusest toetust küsida veel metsa uuendamis- ja inventeerimistööde eest. Mõlemad taotlusvoorud toimuvad detsembris.

Metsa uuendamise toetuse taotluse esitamise tähtpäev on 3. detsembril. Toetatakse metsataimede soetamist ja istutamist, metsamaapinna ettevalmistamist ning metsauuenduse hooldamist. Tööd peavad olema tehtud sel aastal ja enne taotluse esitamist. Maapinna ettevalmistamise puhul saab toetust küsida ka eelmisel aastal tehtud tööde eest.

Metsa inventeerimise toetuse taotluse esitamise tähtpäev on 17. detsembril. Toetatakse metsamajandamiskava kokkupanemiseks vajalike inventeerimisandmete koostamist. Inventeerimisandmed peavad olema koostatud ja kantud metsaregistrisse enne toetuse küsimist taotluse esitamise aastal või sellele eelneval kahel kalendriaastal.

Metsa inventeerimise toetust saab küsida vaid metsaühistu kaudu. Ühistu kaudu tasub esitada ka metsa uuendamise toetuse taotlus, sest sel juhul on toetuse määr kaks korda kõrgem.

Tasub meeles pidada, et metsaühistu kaudu toetust küsides peaks ühistule sellest esimesel võimalusel teada andma! Kuna samad taotlemise tähtpäevad kehtivad ka metsaühistutele, ei pruugi vahetult enne taotlemise tähtpäeva ühistusse pöördudes vajalikud andmed enam ühistaotlusesse jõuda.

Toetuste taotlemise tingimused ja kohalike metsaühistute kontaktid leiab erametsaportaalist www.eramets.ee


Noorsootöö nädal Nõo Noortekeskuses

Eesti Noorsootöö Keskus kutsub taaskord kõiki noorsootöötajad ja noortevaldkonna tegijaid kaasa lööma 19.–25. novembrini toimuval noorsootöö nädalal ja korraldama toredaid noorteinfo eesmärki kandvaid sündmusi üle Eesti.

Teemanädala eesmärgiks on noortevaldkonna populariseerimine läbi noorsootöö võimaluste ja noorsootöötaja kutse. Täpsemalt on teemanädalaga soov tõsta esile noorsootöö valdkonda, üle Eesti pakutavaid noorsootöövõimalusi, tutvustada noorsootöötaja kutset ning pakkuda noortele kogemusi ning võimalust nende mõtestamiseks. Samuti on oluline anda noorsootöö valdkonna töötajatele võimalus nende poolt tehtavat head tööd esile tõsta nii kohalikul kui ka riiklikul tasandil.

Nõo Noortekeskuses leiavad sel nädalal aset:

 

Lisaks võid lihtsalt noortekeskusesse tulla uudistama, milline üks noortekeskuse noorsootöötaja tööpäev välja näeb.

Vaata lisainfot: www.vabakas.ee  ja www.entk.ee/noorsootoo-nadal-3/


Nõo Vallavolikogu istung toimub reedel, 23. novembril 2018 algusega kell 15.00 vallamaja istungite ruumis

Istungi päevakorras:

1. Nõo Vallavolikogu 16.05.2013 määruse nr 61 „Nõo valla eelarve koostamise,  täitmise ja finantsjuhtimise kord" muutmine. (P. Sügis)

2. Nõo vallavalitsuse struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu kinnitamine.

(R. Sangernebo)

3. Vallavalitsuse ja volikogu juhatuse informatsioon.

 


Soojusenergia hind kallineb

SW Energia OÜ annab teada, et seoses hakkepuidu hinnatõusuga on alates 01. novembrist soojusenergia müügihind Tõravere tarbijatele 68,00 €/MWh ja Nõo katlamaja soojatarbijatele 62,89 €/MWh, millele lisandub seadusega ettenähtud  käibemaks. Ülevaatlikum hinnainfo on leitav koduleheküljelt www.swenergia.ee.

 

RITA KIISK  
Kliendihaldur
SW Energia OÜ

 


Politsei kutsub kõiki helkurkõnnile

Kodanikupäeval, 26. novembril korraldab politsei ühes maanteeameti ja abipolitseinikega kogu Eestis aktsiooni „Helkuriga sõbraks", millega teadvustatakse pimedal ajal enda nähtavaks tegemise vajalikkust.

Viis aastat tagasi Lõuna-Eestis helkurkõnnile elu sisse puhunud Politsei- ja Piirivalveameti politseikapten Rainer Rahasepp ütles, et helkurkõnd on igal aastal koondanud ja toob ka tänavu üle Eesti kokku külakogukonnad, sõprusringkonnad ja teised aktiivsed inimesed, kes on enda nähtavaks tegemisel teistelegi eeskujuks. Ühtlasi annavad inimesed helkurkõnnil osalemisega oma panuse teiste jalakäijate nähtavaks tegemisel. „Igal aastal satub liiklusõnnetustesse kümneid helkurita jalakäijaid, kellest osa paraku hukkub. Inimelu on aga liiga kallis hind ükskõik milliseks õppetunniks. Seepärast kutsumegi kogukondi üles ennetavalt eeskujuks olema, end ja oma lähedasi helkiva elupäästjaga varustama ja teisigi abivajajaid nähtavaks tegema," ütles politseikapten.

Maanteeameti ennetustöö ekspert Darja Lukašenko-Tšistotin tõdes, et suurem jagu eestimaalastest on tänaseks küll helkuriga sõbraks saanud, kuid siiski leidub hämaratel tänavatel liikumas praktiliselt nähtamatuid musti tonte, kes end mingil põhjusel särava valgusallikaga varustanud ei ole. Ta lisas, et  ohutum ja stressivabam liiklus algab aga siiski eeskätt liiklejate enda liikluskäitumisest, nende omavahelisest suhtlusest, üksteise märkamisest ja arvestamisest. „Viisakust liikluses saame kõik mõjutada oma käitumise, eeskuju, kui ka vabatahtlikuna panustamisega. Praegusel pimeda ajal on liikluses viisakus ka enda varustamine helkuri või mistahes valgusallikaga," selgitas ta ja lisas, et enese nähtavaks tegemiseks leiab põnevaid võimalusi leheküljelt silmapaistev.mnt.ee.

Eestimaa erinevates linnades ja külades toimuv helkurkõnd saab alguse 26. novembri õhtupoolikul kell 18 ning vältab tunni jagu. Politseile, abipolitseinikele ja maanteeameti ekspertidele oodatakse appi kõiki noori ja vanemaid, kes hoolivad kodukandi liiklusturvalisusest ja soovivad teedel end ohtu seadvad mustad tondid särama panna. End aegsasti helkuriga varustanud eeskujulikke noori premeeritakse helkurkõnnil šokolaadimedaliga.

Helkuriga sõbraks toimumiskohad ja kontaktid on leitavad prefektuuride Facebooki lehelt. 

Lõuna-Eesti erinevates linnades ja külades toimuv helkurkõnd saab alguse 24. novembri õhtupoolikul ning vältab tunni jagu. Politseile ja abipolitseinikele oodatakse appi kõiki noori ja vanemaid, kes hoolivad kodukandi liiklusturvalisusest. 

Tartumaal 
24. novembril kell 17:00 - Tartu politseimaja (Riia mnt 132) | tarmo.selgis@politsei.ee 
24. novembril kell 17:00 - Tartu Raekoja plats (Suudlevad Tudengid ees) | annematlik@gmail.com 
24. novembril kell 18:00 - Juhan Liivi nimeline Alatskivi keskkool (Kooli 1, Alatskivi) | argo.laats@politsei.ee
24. novembril kell 17:00 - Elva politseimaja (Valga mnt 1, Elva) | jaana.toode@politsei.ee
24. novembril kell 17:00 - Luunja (Luunjasse sissesõidu juures kergliikluse parklas) | kirsika.joks@politsei.ee
24. novembril kell 17:00 - Kuuste kool (Vana-Kuuste, Kambja vald) | kuuste@hot.ee 


Elektrilevi plaanib üle Eesti rajama hakata kiire interneti võrku. Esita sooviavaldus juba täna

Elektrilevi plaanib üle Eesti alates 2019. aastast rajama hakata kiire interneti võrku ja järgmise viie aasta jooksul tuua see ligi 200 000 kodusse, kus täna puudub kvaliteetne internet. Selleks, et oma plaane täpsemini koostada ja et kiire internet tuua nende inimesteni, kes seda kõige rohkem vajavad, kogume sooviavaldusi, mis aitaksid meil võrgu rajamise plaane teha. Kogusime sooviavaldusi tänavu suvel ning avasime sooviavalduste kogumise uuesti pärast seda, kui Tehnilise Järelevalve Amet kuulutas Elektrilevi eelmisel nädalal „viimase miili" konkursi võitjaks.

Esita sooviavaldus Elektrilevi kodulehel

Et avaldusi saaksid esitada ka need, kellel puudub ligipääs internetti, oleme avanud ka võimaluse esitada avaldusi paberivormi teel meie esindustes. 
Paberkandjal saad avalduse esitada ka Nõo valla kantseleis.
Avatud E-R 9-12 13-17
tel 745 5108

 

Avalduse vorm

 


Ilmunud on Nõo Valla Lehe novembrikuu number

Nõo Vallavalitsus võtab tööle haridus- ja kultuuriosakonna juhataja, lastekaitsespetsialisti ja sotsiaaltööspetsialisti

Haridus- ja kultuuriosakonna juhataja

Kandidaadile esitatavad nõuded:

kõrgharidus;

vähemalt 3 aastat töökogemust avaliku sektori hariduse ja/või kultuuritöö valdkonnas;

ametikoha valdkondi reguleerivate õigusaktide põhjalik tundmine;

haldusdokumentide ja ametikirjade koostamise ja vormistamise oskus;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

kohusetundlikkus, täpsus, otsustus- ja vastutusvõime, pingetaluvus;

väga hea suhtlemis- ja eneseväljendamise oskus;

väga hea arvuti kasutamise oskus;

sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav haridus- ja kultuuriosakonna juhataja ametijuhendis:


Kasuks tuleb:

Kõrgharidus hariduskorralduse erialal.
 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.

_______________________________________________________________________________________

Lastekaitsespetsialist

Kandidaadile esitatavad nõuded:

sotsiaaltööalane või erialane kõrgharidus (töökogemus sotsiaaltöös, eelistatud lastekaitse valdkonnas);

sotsiaaltöötaja kutse spetsialiseerumisega lastekaitsele või valmisolek selle omandamiseks;

teadmised oma valdkonna õigusaktidest;

vastavus avaliku teenistuse seaduse ja lastekaitseseaduse nõuetele;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

hea suuline ja kirjalik eneseväljendamise oskus;

kontoritehnika ja arvutiprogrammide ja andmebaaside (MS Office, STAR, S-veeb) kasutamise oskus jne;

väga hea koostöö-, suhtlemis- ja eneseväljendusoskus;

sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav lastekaitsespetsialisti ametijuhendis

 

Kasuks tuleb:

Eelnev töökogemus sarnasel ametikohal.
 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.

_________________________________________________________________________________________
 

Sotsiaaltööspetsialist

Kandidaadile esitatavad nõuded:

sotsiaaltööalane kõrgharidus;

on töötanud riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutuses vähemalt kaks aastat;

teadmised sotsiaalhoolekannet reguleerivatest õigusaktidest;

teadmised kodanike õigustest ja vabadustest, avaliku sektori toimimisest ja selles tegutsemist ning kohaliku omavalitsuse korralduse reguleerivatest õigusaktidest;

teadmised hea halduse tavast ja oskus seda rakendada;

väga heal tasemel eesti keele oskus kõnes ja kirjas;

hea suhtlemis- ja väljendusoskus, oskus oma seisukohti ja arvamusi põhjendada, hea stressitaluvus ja kohusetunne;

kontoritehnika ja arvutiprogrammide ja andmebaaside (MS Office, STAR, S-veeb  jne) kasutamise oskus;

isikliku sõiduauto kasutamise valmidus (B-kategooria juhiload).

 

Teenistusülesannete kirjeldus on leitav sotsiaaltööspetsialisti ametijuhendis


Kasuks tuleb:

Riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad õiguse õppesuunal.

 

Omalt poolt pakume võimalust enesetäiendamiseks valdkonnaalastel koolitustel.

Täiendav info: Nõo vallakantselei, tel 745 5108.

Kandideerimiseks esitada avaldus, elulookirjeldus (CV) ja haridust tõendavate dokumentide koopiad 14. novembriks 2018 Nõo vallavalitsusele aadressile Voika 23, Nõo alevik, Tartumaa 61601 või e-kirjaga vald@nvv.ee.


Sanitaarkaitseala pole prügila!

Prügi sorteerimise vajalikkusest on viimastel aastatel palju juttu olnud. Välja on jagatud
mitmeid jäätmete sorteerimist õpetavaid brošüüre, vändatud on kasulike õpetustega lühifilme.
Kõik ikka selleks, et iga inimene teaks, et prügi sorteerimine on vajalik tagamaks meile kõigile
puhtam elukeskkond.
 
Keskkonnaministeeriumi andmetel tekib igal aastal Eesti kodumajapidamistes jäätmeid
ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Tulenevalt Jäätmeseadusest on
Eestis jäätmete liigiti kogumine kohustuslik - tähtis on seda teha nii kodus, tööl kui ka
haridusasutustes.
Jäätmehoolduse korraldamine on kohalike omavalitsuste ülesanne, hõlmates olmejäätmete,
ohtlike jäätmete, ehitus- ja lammutusjäätmete, tervishoiu- ja veterinaarteenuse jäätmete ning
muude oluliste jäätmete käitlemist. Kohalikud elanikud peavad omakorda juhinduma
omavalitsuse koostatud jäätmehoolduseeskirjast, kus on kirjas, kuhu saab omavalitsuse
territooriumil eri liiki jäätmeid ära anda.
 
AS Emajõe Veevärk osutab veeteenust 92 asulas, mis asuvad 4 maakonna 13 omavalitsuses.
Meie eesmärgiks on võimalikult taskukohaselt kvaliteetse ja nõuetekohase veeteenuse
pakkumine veeteenuse kasutajale. Meie toimetamis-piirkondadesse jäävad mitmed joogivee- ja
reoveepuhastid. Nende puhastite kinnistuid ja neid ümbritsevaid kinnistuid on seadusega
koormatud sanitaarkaitsealadega ehk piirangualadega, kus tavapärane tegevus on piiratud ja
kus muuhulgas on jäätmete maha panek keelatud! Paraku näeme oma töös, et inimeste
teadlikkus oma kohustustest ja õigustest on madal. Ikka ja jälle leidub isikuid, kes rahulikult
ladustavad võõrale kinnistule oma tegevuse tagajärjel tekkinud (olme)jäätmeid. Tegemist on
vastutustundetu käitumisega ja ka seaduse rikkumisega!
 
Sanitaarkaitsealal on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste
halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja
piiratakse liikumist. Üldjuhul ulatub selline ala kuni 50 meetrini veevõtukohast.
Reoveepuhastite sanitaarkaitseala võib ulatuda kuni 200 meetrini puhastist, kuid reovee
puhastamine kinnistul ei tähenda, et sinna võib muud prügi vedada.
On lubamatu, et sanitaarkaitsealale tuleb kellelgi pähe ladustada oma kodusest majapidamisest
üle jäävat prügi! Üldjuhul me ei viska oma olmejäätmeid naabri hoovi, miks siis peaks keegi
seda tegema sanitaarkaitsealal? Isikud, kes oma prügi teise maa peale toovad, ei anna endale
aru, et sedasi rikutakse lisaks seadusele ka looduskeskkonda ja seatakse ohtu muuhulgas nende
enda joogivee kvaliteet või loodusesse juhitav puhastatud heitvesi. Puhta vee tagamine tarbijale
ja puhas looduskeskkond on meie ettevõtte jaoks oluline, ent kui meil tuleb hakata tegema oma
põhitöö juurde lisategevusi, likvideerimaks kahju, mida on tekitanud hoolimatud inimesed oma
prügiga, siis paraku on kannatajaks needsamad inimesed ise - lisatöö kajastub lõpuks
veeteenuse hinna tõusuna. Sanitaarkaitsealal võivad viibida AS´i Emajõe Veevärk töötajad.
Kõrvalistel isikutel pole sinna asja.
 
Mitte kellelegi meist ei meeldi likvideerida oma kulul kahju, mille on tekitanud keegi kolmas.
Samas on AS Emajõe Veevärk pidanud mitmel oma sanitaarkaitsealal sellise probleemiga
silmitsi seisma. Oleme avastanud enda sanitaarkaitsealadelt hunnikusse visatud puuoksi,
metallitükke, süstlaid ja teisi ohtlikke jäätmeid ning isegi lahtise tulega lõkke! Oleme olnud
sunnitud tegema kulutusi, et avastatud rikkumised kõrvaldada, tagamaks oma klientidele alati
kvaliteetne ja keskkonnasõbralik veeteenus. Iga vee tootmise või puhastamisega mitteseotud
jääde sanitaarkaitsealal reostab keskkonda ja teeb veeteenuse klientidele kulukamaks.
Omalt poolt oleme oma sanitaarkaitsealad tähistanud siltidega, ent vaatamata sellele pole see
meie territooriumite reostamist peatanud. Kaalume tõsiselt puhastitele turvakaamerate
paigaldamist, et korrarikkujaid tabada, kuid see on kulutus, mille peame võtma kliendi taskust,
sest inimesed ise on oma tegevusega meid selleni viimas.
 
Siinkohal on paslik meenutada, et jääde, ükskõik, mis sorti ta on: ohtlikud jäätmed, elektroonika
jäätmed, aia- ja paberijäätmed, vanapaber, pakendijäätmed või muud olmejäätmed – neid ei
tohi niisama lihtsalt ladustada ükskõik kus. Need tuleb sorteerida ja viia jäätmejaama!
Võib ju küsida, et milleks üldse prügi sorteerida? Vastus on lihtne: et tagada meile kõigile puhas
elukeskkond ja hea tervis. Lisaks on mitmed jäätmed, nagu näiteks pakendid, hea
taaskasutusväärtusega, seega on nende kokku kogumisel ja kogumiskonteinerisse viimisel taas
keskkonda säästev lisaväärtus juures. Taaskasutusse viiduna ei sattu pakend loodusesse
vedelema, kus ta hävineb sadu aastaid ja reostab nii vett kui loodust. On oluline meeles pidada,
et puhas vesi on elu alus!
 
AS Emajõe Veevärk kutsub üles kõiki inimesi, kes märkavad meie sanitaarkaitsealade
ümbruses kahtlast tegevust või isikuid, kes ladustavad sinna oma jäätmeid, sellest meid
teavitada numbril 7311840 või e-maili teel evv@evv.ee

Hange talihooldustööde (lume- ja libedusetõrje) teostajate leidmiseks Nõo valla talihoolduse piirkondades 3 ja 4.

Nõo Vallavalitsuse 22. oktoobri 2018 korraldusega nr 424 on otsustatud korraldada hange talihooldustööde (lume- ja libedusetõrje) teostajate leidmiseks Nõo valla talihoolduse piirkondades 3 ja 4.

Talihooldustöödeks on Nõo vald jagatud kuueks piirkonnaks, mis on näha lisatud valla kaardilt. Teede täpsemad asukohad piirkondades on esitatud eraldi kaartidel piirkondade kaupa.

3. piirkond on nn Vissi piirkond, mis hõlmab Vissi küla ja osaliselt Voika küla ning Tõravere alevikku- teede pikkus ~12 km. Piirkonnas 3 on tarvis teostada talihooldustöid muuhulgas 3,6 m laiuses ja 2,5 m kõrguses Vissi jalakäijate tunnelis ja sinna viivatel jalgteedel;

4. piirkond hõlmab põhiliselt Tamsa ja Illi külasid, osaliselt Uuta, Sassi ja Laguja külasid- teede pikkus ~23 km.

Talihoolet vajavate teede hulka võib lisanduda erateid vastavalt esitatud ja vallavalitsuse poolt aktsepteeritud taotlustele.

Teehoiutööde teostamisel tuleb tagada teede talvine seisunditase 1, tänavate ja jalgteede puhul seisunditase 2.

Hanke tingimused:

*Nõo Vallavalitsusele esitada pakkumused, milles ära näidata andmed kasutatava tehnika ja soovitavalt selle jõudluse kohta ning ühikhinnad lumetõrjel (€/tunnis). Töömahu arvestus toimub tegeliku tööaja alusel, nn valmisolekutasu rakendamisele ei kuulu. Vajadusel tagab Töövõtja hooldatavatel teedel lumetõrjetööks vajaliku märgistuse viisil ja mahus, mida Töövõtja peab vajalikuks kiire ja kvaliteetse hooldustöö teostamiseks.

*Eraldi tuua välja libedusetõrje teostamise võimalus(ed) ja libedusetõrje ühikhinnad. Piirkonnas 3 on vajalik teostada libedusetõrjet ka puistematerjalidega (eelistatult liivatamisega), piirkonnas 4 piisab üldjuhul teepinna mehaanilisest karestamisest.

*Pakkumuse võib esitada ühes või mõlemas piirkonnas talihooldustööde teostamiseks. Mitme pakkumuse esitamine ühele piirkonnale ei ole lubatud.

*Hindamiskriteeriumiks on madalaim ühikhind (käibemaksuta). Edukate pakkujatega sõlmib Nõo Vallavalitsus lepingu talihooldustööde teostamiseks 2018/2019 talveperioodiks.

*Talihoolet teostavad masinad peavad olema varustatud seadmetega, mille abil saab salvestada ja/või jälgida masinate marsruuti või asukohta (nn GPS-seadmed). Seadmete puudumisel korraldab nende paigaldamise Nõo Vallavalitsus.  

Pakkumused talihooldustöödeks saata e-posti aadressile vald@nvv.ee või saata postiga aadressile Voika 23, Nõo alevik, 61601 Tartumaa või tuua vallavalitsuse kantselisse kinnises ümbrikus hiljemalt 2. novembril 2018 kella 16:00-ks.

Pakkumuste läbivaatamine toimub Nõo vallamajas 2. novembril 2018 kell 16:10.

Lisainformatsiooni annab maaosakonna juhataja Aarne Timm, tel. 745 5504, 5340 5828,       e-post aarne@nvv.ee .

Talihoolde piirkonnad 2018-2019

3. piirkond:
Koondplaan
Vissi küla Pirnaku kant
Vissi küla väikekohad Jõhvi-Tartu-Valga maantte kõrval

4. piirkond:
Illi suvilad
Illi
Uuta, Tamsa, Enno